Mustikamoos on ju täitsa mõnus moos, mida võiks süüa küll - nii vist mõtlevad paljud. Nüüd soovitan kindlasti ära proovida keedise „Daamide hõrgutis“, millesse on lisatud viskit ja seda kohe mõnuga. Moosi sees on viski täiesti tuntav ja mis peamine, see teeb moosi üliheaks. Muide, pihlakamoosi retsept peaks pärit olema 1900. aastast Soomest sealsete prouade klubi kokaraamatust.
Proovisin hommikusöögiks teha nn „vaesed rüütlid“ praesaia, mille peale panin kohupiima ja siis selle peale omakorda Saaremaa mustikamoosi. Maitsekooslus tuli väha hea! Ma olen alati seda meelt olnud, et törts alkoholi teeb alati toidu maitsvamaks.
Kui süüa lihtsalt kohupiima ja panna peale „Daamide hõrgutist“, siis saab väga hea magustoidu.
Vaeste rüütlite retsept on järgmine:
Sega omavahel koor, muna, suhkur ja vanillsuhkur. Kasta saiaviilud kooresegusse ja prae pannil võis mõlemalt poolt kuldseks. Serveeri kohe kohupiimakreemi ja marjakeedisega.
Mulle meeldis väga maitsestamata jogurtiga seda süüa. Ei anna võrreldagi n-ö valmistoodetega, kus eriti mustikaid pole ja maitse tuleb rohkem maitsetugevdajatest. Viski lisab jogurtimagustoidus väga head särtsu.
Võiks ju eeldada, et see moos on kibe ja mõru, sest teadupärast pihlakad on mõrudad. See moos on hõrk. Moosi sees on terved pihlakad, mille ümber on mõnus kallerdis. Brändiga pole koonerdatud, maitse on mõnusalt tuntav ja nauditav. Pihlakakeedise moosi soovitan süüa hommikul banaani-kaerahelbe pudruga.
Pudru retsept on järgmine:
Sega potis kaerahelbed, piim, vesi ja sool. Kuumuta keskmisel tulel paar minutit.
Lisa viilutatud banaan ja jätka pudru hautamist, putru tihti segades, kuni banaan on lagunenud ja kaerahelbed küpsed. (Selleks kulub umbes 7-10 minutit). Serveeri koos pihlakakeedisega.
Mina kujutan seda ette ideaalse lisandina verivorstile. Kahju, et seda ei õnnestunud praegu proovida. Jõulude ajal teen seda kindlasti.
See särtsakas keedis sobis hästi magusale koorejäätisele. Super kooslus – jäätis ei tundunud enam liiga magus.
Tegemist on väga omapärase moosiga, milles on pihlakad, kuivatatud aprikoosid, sibul, küüslauk, ingver, sinepi seemned, õunaäädikas, tsilli ja suhkur. Maitse polegi üldsegi nii värtsikas nagu oodata võiks. Võib-olla oleksin oodanud isegi vürtsikamat varianti.
Meestemoosi on väga hea süüa praelihaga. Nii saigi õhtul praetud ausat sealiha, kõrvale veel marineeritud kurki ja mudidugi keedised. Muide, proovisime praeliha juurde ära ka kõik kolm keedist. Üllatus, aga minul on meesperega üks maitse. Mulle meeldis kõige rohkem just meestele mõeldud moos. Kusjuures pihlakakeedis brändiga sobis ka suurepäraselt liharoa juurde. Tõsi, mustikakeedise jätame teinikord ikkagi magustoitude täienduseks.
Meespere kiitis just seda, et õunaäädikas sobib ideaalselt sellesse tootesse.
Meeste moosi ja pihlaka keedist sobib mekkida ka juustuga. Tegelikult sobib see moos sama hästi naistele kui meestele.
Kõige rohkem mulle meeldib nende kolme mooside juures see, et nad ei ole üle suhkrustatud, magusat maitset on täpselt parasjagu. Nagu oleks ise need moosid teinud.
Need moosid on nii hõrkude maitsetega, et sobivad ideaalselt igat pidulauda rikastama. Samuti on need ideaalsed kingitused.
Iga toidugurmaan saab nende moosidega vau-efekti kätte. Meie saime!
Rohkem infot vaata SIIT!