Ebaküdoonia on populaarne aiataim kahel põhjusel: tema mitmete sortide õied on erkpunased ja kivikõvad õunviljad on toimeainerikkad, tõhusad tervisekosutajad. Punaseõielisi ilupõõsaid ei ole laias valikus võtta ja ebaküdoonia on selles osas esirinnas.
Väikesed terrassiroosid on tublid ja pikaajalised õitsejad.
Rooside kasvatamine pottides ja kastides kogub tasapisi ka Eestis hoogu, kuid mujal maailmas on see järjest populaarsem kasvatusviis.
Türgi vanasõna soovitab: „Kui su vaenlane on sipelgas, siis näe temas elevanti.” Seda võib tõlgendada ka nii: sipelgate peletamise ja tõrje puhul pole ettevaatus kunagi liiast.
Nii taimset kui loomset toitu tarbivad sipelgad on õigupoolest väga kasuliku
Tunne ja väldi invasiivsete liikide toomist aeda.
* Roomav akroptilon on Põhja-Ameerikas meie maaga sarnastes kliimaoludes väga invasiivne. Samas pole kas tänu heale õnnele või sisseveokeelule teada, et Eestist seda oleks leitud.
Meid, eestlasi, võib nimetada õunarahvaks. Vähe on aedu, kus ei kasvaks vähemalt üht õunapuud.
Õun on meile juba ajalooliselt kõige omasem ja levinum puuvili, aed-õunapuu kohalolekut on mõõdetud umbes 800 aastaga.
Suvikute õiteküllus lummab oma iluga. Aga milliseid sorte aiavaasidesse, amplitesse ja rõdukastidesse, samuti äsja rajatud peenardesse valida ning kuidas taimede eest hoolt kanda?
Hakatuseks võiks algaja rohenäpp osta ettekasvatatud õitsvaid suvelilli.
Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) üllatab igal sügisel uute põnevate sortidega.
Sügishooaja lilleanumate traditsiooniline asukas on igihaljaste lehtedega kanarbik, sest jahe ja niiske ilm tema välimust ei riku ning õige hoolduse korral püsib lehe- ja
Juba esimeste lumevabade laikude tekkides sunnib kevadeootus varaseid õisi otsima.
Kevadekuulutajate hulgas on rohkelt sibullilli, kes suudavad kiiresti peale mulla sulamist kasvu alustada ja õide puhkeda.