Puit on olnud armastatud ehitusmaterjal juba aastasadu. Seda kasutatakse edukalt nii ehitiste väli- kui sisepindade katmiseks ja ehitustöödeks. Näiteks Norra linnas Kirkjubøargarðuris asub 12. sajandist pärit puumaja, mis on siiani asustatud.
Millised toataimed on (taas) moes? Kes muudavad iga kodu meeldivalt roheliseks ja eriliseks ning samas on võimelised puhastama õhku?
Seikleme läbi koduse lilledžungli, kus igal taimel on oma iseloom ja stiil.
„Meie kodu räägib meist. Kujundades kasutasime inspiratsioonina kõike seda, mis meid elu jooksul on kõnetanud: reisid, filmid, näitused, vanakraamiturud, mood, ajalugu, muusika jne.” Selle sooja lause kirjutas perekond Külaots kodukonkursi kaaskirjas.
Meie ainsal looduslikul männiliigil on tore valik ilusaid sorte, kelle pärast ei pea talvel muretsema – külm ei tee neile midagi.
Harilik mänd (Pinus sylvestris), rahvapäraselt pedajas, on Eestis sedavõrd tavaline puu, et teda peaksid teadma kõik.
Taimede vabamatesse mustritesse istutamine järgib nende arengukäiku pikema aja jooksul ning loob aastaaegade rütmi, värvivaheldust ja põnevaid vaateid.
Kui lasta taimedel omasoodu kasvada, siis hakkavad aja jooksul ühed neist domineerima ja teised hääb
Naat, üks tülikamaid umbrohtude seas, on samas vägagi positiivselt mitmekülgne – nii toidu- kui ravimtaim ning ka kaunis pinnakatja.
Kuuldes või lugedes sõna „naat” paneb aju meie tahtest sõltumatult selle kõrvale mõiste „nuhtlus”.
Kuigi rikkalikult õitsvad ebaküdooniad on igas aias pilgupüüdjaks, on nende suurim väärtus siiski viljades.
Ebaküdooniatest kasvatatakse Eestis eelkõige jaapani ebaküdooniat Chaenomeles japonica, kes on perekonna liikidest meil kõige talvekindlam, ja ka
Harilik kikkaputk (Angelica archangelica) on tõeline efektitaim, kuid temaga annab muudki põnevat ette võtta.
Kevadel on harilik kikkaputk üks esimesi, kes aias rohetama lööb ja oma noori vitamiinirikkaid võrseid toiduks pakub.