Väetamise müüdid ja tõed. Tänapäeval väeta peaga, mitte peoga

Eneli Käger

Pikatoimeliste seguväetiste toitaineid ei uhu vihm ja kastmine nii kergesti välja. | Shutterstock

Anna taimele nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik!

Sageli küsime endalt, kas õigem on kasutada looduslikku või keemiliselt toodetud väetist. Kindlat vastust tegelikult polegi. Ütleksin lihtsalt nii, et vähemalt õues on üks teisele tugevaks toeks.

Looduslike väetistena kasutame tihti erinevaid orgaanilisi aineid alates veisesõnnikust ja taimsetest leotistest ning lõpetades kauplustes müüdavate „imepeente” toitegraanulite ja -lahustega, sest mõiste „väetis” nende kohta ametlikult ei laiene. Õnneks ei tea taimed ametlikke müüginõudeid ja termineid ning oskavad hinnata ükskõik millist toiteelementide allikat. Tegelikult on neil täiesti ükskõik, kas kasutame looduslikku või keemiliselt toodetud mineraalset väetist, sest taim suudab omastada eluks vajalikud toiteelemendid vaid nõrkade mineraalsete lahustena.