Ülikasulikud aroonia ja kuslapuu
Liina Arus ja Reelika Rätsep
Shutterstock

Nii aroonia kui kuslapuu marjad on sama head ja väärtuslikud nagu mustikad ning mustad sõstrad. Seega tasub neid tänuväärseid marjakultuure oma aias kasvatada.

Kõik teavad, kui kasulikud on metsas kasvavad mustikad või koduaia kultuurmustikad ning mustad sõstrad. Kuid aroonia ja kuslapuu pole sugugi vähem väärtuslike omadustega. Samas on näiteks arooniat palju lihtsam ning riskivabam kasvatada kui mustikat. Kuslapuumarjad saavad aga meie kliimas kõige esimesena valmis ja pole nii intensiivse maitsega kui must sõstar.
 

Miks on mõlemad kasulikud?
 

Kuslapuu viljade maitse varieerub sõltuvalt sordist mõrust ja hapust kuni magusani. Aroonia võib olla magusapoolsest, kergelt mõrkjast kuni väga kootava (suud kuivaks ning paksuks tegeva) maitsega. Mõlema viljad sisaldavad arvestatavas koguses inimorganismile vajalikke toitaineid ja kasulikke bioaktiivseid ühendeid, millele on mitmed sellealased teadusuuringud omistanud tervist edendavaid omadusi.

Kuslapuu sisaldab umbes 6%, aroonia aga 7,5‒10% suhkruid, millest enamik on fruktoos ja glükoos. Lisaks leidub aroonias (u 3,5%) ja vähesel määral ka mõnedes kuslapuu sortides sorbitooli, mis on oluline nii toitumise (suhkruhaigete puhul) kui ka hammaste tervise seisukohast. Marjamahlas lahustunud kuivaine, millest enamiku moodustavad suhkrud, sisaldus jääb kuslapuul vahemikku 11‒17 Brixi, aroonial aga 14‒19 Brixi.
Kuslapuu viljad on tuntud neile omase pigem hapu (happeid 1,0‒2,8%), mustikale sarnase maitse poolest, kus enim leidub sidrunhapet, vähem oblikhapet ja teisi. Mustas aroonias on happeid 0,6‒2,2%, neist põhiliselt õunhapet, vähem aga sidrun- ja sorbiinhapet.

Askorbiinhappe ehk C-vitamiini sisalduse poolest on kuslapuu ja aroonia üsna võrdsed. Aroonia värsketes viljades leidub 100 g kohta 10‒70 mg askorbiinhapet, samas kui kuslapuu viljades on seda tuvastatud vahemikus 15‒90 mg. Mõlemad kultuurid sisaldavad ka P-vitamiini ehk tsitriini, mis tugevdab C-vitamiini toimet ning on kasulik veresoonkonnale, tehes tugevamaks vere kapillaare. Aroonia vilju on hea mao ja soolte tegevust ergutava toime tõttu tarvitada alahappesusest tingitud gastriidi puhul, ent mitte mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi korral.

Vähesel hulgal on aroonias mitmeid B-grupi vitamiine, näiteks tiamiini (B1), nikotiinhapet (niatsiini, B3), foolhapet (B9) ja füllokinooni (vitamiini K1). Peale eelnevate sisaldab aroonia veel vitamiini E, karotenoide ning mineraalainetest enim kaltsiumi ja rauda, aga ka boori, joodi, kaaliumi, magneesiumi. Kuslapuu marjades leidub samuti B-grupi vitamiine, mineraalainetest aga magneesiumi, fosforit, kaltsiumi ja kaaliumi.
 

Sisaldavad muu hulgas antioksüdante
 

Praegu hinnatakse kõige enam nii kuslapuu kui ka aroonia viljades sisalduvaid looduslikke pigmentaineid ehk antotsüaane. Antotsüaanid on polüfenoolide ainerühma kuuluvad biokeemilised ühendid, mis toimivad inimorganismis ka kui antioksüdandid. Samuti aitavad siduda ainevahetusprotsesside käigus tekkivaid vabu radikaale, vähendades sellega näiteks kasvajate tekke riske. Antotsüaanid vastutavad viljade punase, violetse ja sinise värvuse eest, mis on väga oluline ka toiduainetööstuses. Kuna aroonia marjadel on tugev punane värv ja pigem magusapoolne tummine maitse, sobib seda lisada hapumatele mahladele. Ühtlasi saab kauni värvitooni. Kuslapuu vilju võiks kasutada mõne magusama mahla lisandina, sest need annavad tumeda värvuse ning oma hapususega hea meki.

Kuslapuu marjades on veel 0,6‒1,3% pektiini, aroonias aga 0,3‒0,6%, mis toimib loodusliku paksendajana ning on oluline erinevate toodete valmistamisel. Lisaks sisaldub kuslapuu marjades umbes 14% lahustuvaid kiudaineid ja 1,5% rasvu. Aroonias seevastu umbes 5% kiud- ja 0,6% parkaineid ning 0,14% rasvu. Aroonia seemnetes on rasvhapetest valdav linoolhape (polüküllastamata rasvhape), mida inimorganism peab saama toidust.

Seega on tegemist väga väärtuslike ja tänuväärt marjakultuuridega. Oma aias tasub kasvatada kas või paari põõsast. Kevadised kollaste kellukjate õitega kuslapuupõõsad on pealegi kenad, pakkudes toredat vaatepilti. Nende väga varajasi õisi armastavad külastada kimalased.

Nii aroonia kui kuslapuu vilju võib kuivatada, hoidistada või kasutada erinevate jookide valmistamisel. Nii saab rikastada ka teiste marjatoodete maitset ja värvust. Kuslapuukeedis on imemaitsev pannkookide või hommikuse pudru juurde. Kuivatatud aroonia viljad sobivad kommi asemel suhu pista.
 

Kuidas kasvatada?
 

Arooniat ja kuslapuud on üsna lihtne kasvatada. Neil on väga palju ühist, ent ka mõned erinevused. Mõlemad vajavad maitsvate kasulikest ainetest pakatavate viljade saamiseks päikest ja viljakat mulda, samuti piisavalt vett ning toitaineid.

Koduaeda istutamiseks vali suuremad potitaimed, siis saab kiiremini suurema põõsa ja juba varakult saaki. Jälgima peab ainult seda, et taime juured poleks potis liiga tihedalt üksteisest läbi kasvanud. Kui on, siis haruta need enne istutamist veidi lahti. Nii juurdub taim kergemini ega teki kasvuseisakut.

Parim aeg istutamiseks on sügis – augusti lõpust septembri lõpuni. Samas võib potitaimi tegelikult mulda panna kogu aeg. Kui istutad kevadel või suvel, anna taimele aeg-ajalt vett, eriti väga kuumadel ja kuivematel perioodidel.

Esimestel aastatel pole vaja liiga palju väetada. Noored taimed, eriti kuslapuu, liigset väetist ei kannatagi, sest on väga õrnad. Kõik riisutud lehed ja niidetud muru vii põõsaste alla. See on väga hea multš, hoides niiskust ja umbrohtusid kontrolli all. Kõdunemisel aga annab taimele looduslikku orgaanilist väetist.

Kui taimed on juba suured, tee igal kevadel (võib ka sügisel) hoolduslõikust. Oksi ei maksa liiga palju välja lõigata, eriti kuslapuul. Vali üksnes need, mis on kahjustunud, katki või maapinnale vajunud.

Arooniat ja kuslapuud ära kärbi, sest muidu väheneb põõsa saaki kandev osa.

Kuslapuu vajab lindude eest kaitset. Kui viljad hakkavad värvuma, kata põõsas võrguga. (Kui marjad on piisavalt küpsed, võivad linnud põõsa mõne tunniga puhtaks süüa. Need on meil ju kõige varasemad viljad, olles ka suliskuuelistele esimene meeldiv toidulaud suve hakul.) Arooniat tahavad linnud vähem, aga mõnikord on vaja katta tedagi.

Aroonial ja kuslapuul pole erilisi haigusi-kahjureid, seega on neid võimalik kasvatada ilma taimekaitsevahendeid kasutamata. Mõnikord kimbutab kuslapuu lehti hahkhallitus, mistõttu lähevad need juba suve teises pooles pruunikaks ning langevad liiga vara, sügise alguses, maha. Vastupidavamad hahkhallituse suhtes on Kanada sordid ’Vostorg’ ja ’Duet’. Seega tasub aeda valida eelkõige neid.
 

Sordid
 

Aretatud on väga palju erinevaid kuslapuu sorte, peamiselt Venemaal, aga ka Kanadas ja Poolas. Need on meie puukoolides saadaval. Kõik sordid on head, ent igaühel on oma eripärad.

Koduaeda soovitan valida pigem uuema aja Venemaa või Kanada sorte, sest need on üldjuhul suuremate viljadega, väga saagikad ja mahedama (ilma kuslapuule omase mõrkja) maitsega. Viljad pole põõsas kas liiga tugevasti või liiga nõrgalt kinni. Kanada sortide eelis on veel see, et need ei lähe meie kliimas hilissügisel enneaegu õitsema.

Selleks et kuslapuu head saaki annaks, tuleb aeda suhteliselt üksteise lähedale istutada vähemalt 2 erinevast sordist taime.

Aroonia sorte on kuslapuuga võrreldes üsna vähe. Piisab, kui tuua oma aeda vaid üks.

Seejuures tasub arooniat valides eelistada just sorte, mitte seemikuid ehk seemnest kasvatatud istikuid. Aroonia kõik sordid on alati saagikad, mahlased ja küllaltki maheda maitsega, hakates varakult saaki kandma. Seemiku istutamisel ei tea kunagi, millised on tema omadused. Enamasti on need väga head, aga mõnikord võib põõsas olla kas vähem saagikas, liiga kõrge kasvu või väiksemate viljadega, mis on väga tugeva kootava maitsega.

Nii hekiks kui ka viljade saamiseks sobivad aroonia sordid ’Galicianka’, ’Nero’, ’Viking’ ja ’Aron’. Sügisel on need imeilusa ja efektse punase lehestikuga, eriti ’Galicianka’.

Sort ’Hugin’ sobib eelkõige hekiks. Tema viljad on väikesed ning valmivad üsna hilja, olles väga kootava maitsega. Samas on marju täis põõsas äärmiselt dekoratiivne.

Kuslapuu sordivalikul võiks aeda valida nii varasemaid (näiteks ’Indigo Gem’, ’Indigo Treat’, ’Vostorg’, ’Amfora’, ’Morena’) kui ka hilisema valmimisajaga (näiteks ’Duet’, ’Lenita’) sorte. Nii saab värskeid marju süüa pikema aja jooksul. ’Duet’ on eriti madala kasvuga ning väga dekoratiivne ümar ja tihe põõsas.

Kuslapuul esineb meie kliimas sügisest ehk enneaegset õitsemist. Loomulikult enne talve puhkenud õied hukkuvad ning marju ei saa. Enneaegset õitsemist peaaegu ei esine Kanada sortidel ’Duet’, ’Viola’, ’Baktsarski Velikan’, ’Czulymskaja’. Mõnel aastal, eriti kui on väga pikk ja soe sügis, on vähesel määral täheldatud enneaegset õitsemist sellistel sortidel nagu ’Leningradski Velikan’, ’Morena’, ’Nimfa’, Pavlovskaja’, ’Vostorg’. Seega tasub oma aeda valida sordid pigem nimetatute hulgast.

 

 

Kes on kes?
 

Must aroonia (Arona melanocarpa), ka lihtsalt aroonia, mõnikord aedaroonia. Aedades kasvatatakse musta aroonia suurte läikivate lehtede ja suuremate mustade viljadega musta aroonia vormi Aronia melanocarpa f. grandifloria.

Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea), ka sinikuslapuu, kuslapuu, haskap, söödav kuslapuu.

Aroonia- ja kuslapuusortide biokeemilist koostist on uuritud pikka aega Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuses. Viimastel aastatel on seda tehtud „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise“ projekti „Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine“ raames koostöös Seedri Puukooliga. Projekti toetab Euroopa Liit.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid