Kõrvitsad – mitte ainult söögiks, vaid ka silmailuks
kodus.ee
Kõrvitsa koor võib olla roheline, triibuline, helekollane, erkkollane või oranž. | Shutterstock

Kõrvitsad jagatakse kasvuviisi ja kasutuse järgi suve- ja talvekõrvitsateks ning hiigelkõrvitsateks. Suvekõrvitsaid kasutatakse suvel veel mitte lõplikku suurust saavutanult ja pehmekooreliselt, teistel lastakse kasvada täissuuruseni.

Suvekõrvitsad on rohelised ja kollased, enamasti pikliku kujuga köögiviljad. Lisaks viljadele on söödavad ka suvekõrvitsa õied. Talve- ja hiigelkõrvitsad on kõva koorega, tihke viljalihaga ja värvuselt kollased või oranžid. Koor võib olla roheline, triibuline, helekollane, erkkollane või oranž. Kõrvitsa varred kasvavad umbes meetri kõrguseks, kuid võrsete pikkus võib olla mitu meetrit.

Suvekõrvitsa saaki võib koristada siis, kui viljad on paraja suurusega. Talvekõrvits koristatakse siis, kui koor on kõva.

Väikesi, vaid 5-15 cm läbimõõduga värvikaid dekoratiivkõrvitsaid kasvatatakse samal viisil nagu söödavaid kõrvitsaid.

Enamik kõrvitsasorte on mõeldud ainult dekoratsiooniks. Viljaliha on minimaalselt, ja seegi on kibeda maitsega.

Dekoratiivkõrvitsad valmivad augustis-septembris. Pruuniks tõmbuv ja kokku kuivav viljavars ja kõva koor on märgiks, et kõrvits on koristusvalmis. Puhtaks pestud dekoratiivkõrvitsad kuivatatakse alguses valgusküllases ja soojas kohas pindkuivaks, seejärel viiakse pimedasse ja sooja õhurikkasse kohta kuivamise jätkumiseks. Kõrvitsad on 3-4 nädala möödudes kuivad ja säilitavad hästi oma värvi.

Allikas: Kekkilä.ee

Sarnased artiklid