Suurtest plaatidest uhke põrand

Jorma Piisinen
Plaadisegu põrandale kandmiseks peab kasutama piisavalt suure hambaga segukammi, et plaadid 100 % aluspõrandale nakkuksid. | Jorma Piisinen

Põrandaplaatide mõõdud on kõvasti kasvanud – 60 × 60 cm plaadid on juba täiesti tavapärane toode. Põrandaplaatide üha suurem eelistamine pole ka ime, sest plaatpõrand näeb ilus välja, see on kauakestev ja kergesti hooldatav.

Suuremõõdulisi plaate saab betoonpõrandale ise paigaldada. Paigaldamise suhtes on mõned nipid, mida on hea teada. Kui suuremõõdulisi plaate betoonpõrandale paigaldatakse, peab aluspõrand olema eriti ühetasane. Betoonpõrandas ei tohi olla mingisuguseidki kõrvalekaldeid; väiksemad lohud saab täita plaadiseguga, aga kühmud aluspõrandal tekitavad selle, et mõni plaadi nurkadest võib muu põranda suhtes inetult kõrgemaks jääda.

Suurte põrandaplaatide paigaldamisel peab betoonist aluspõrand olema ka laitmatult kuiv. Kui suuri plaate paigaldada veel mitte päris kivistunud betoonile, võib tihtigi juhtuda, et kuivades betoon tõmbub kokku ja jäiga ainesega suures kuumuses kujupüsivaks põlenud keraamilised plaadid ja tugev vuugitäide ei anna betooni kahanemisel järgi karvavõrdki, mistõttu plaadid tulevad betoonpinnalt lihtsalt lahti.

Kui elektrilist põrandakütet kasutatakse vaid öise elektri ajal, tekitab juba pelgalt tavaline soojuspaisumine selle, et juba mõne aasta pärast on plaadid betoonaluselt lahti tulnud; seega tasub  plaatpõrandates hoida võimalikult ühetasast temperatuuri.

 

Tolmueemaldus tagab põrandate korrasoleku

 

Kui põrand on piisavalt kuiv, tuleb betooni pinnalt tsemendipiim eemaldada enne plaatimisega alustamist. Tsemendipiim tekib betoonpõrandale põranda lihvimise järgselt kui betoonipind on terassilutiga üle käidud. Betooni lihvimisel tõuseb tsement pinnale ja niiske pinna puhul saab selle silutiga läikivalt siledaks tõmmata.

Tsemendipiim ei ole ainena põrandaplaatide paigaldamiseks hea aluspind, vaid see tuleb betoonilt ära lihvida selliselt, et aluspinnaks tekiks betooni valmistamisel kasutatud põhiline mineraalne aines.

Betoonpõranda lihvimiseks võib kasutada põranda lihvmasinat ja eriti karedat lihvketast (P 16). Kühmud alusbetoonilt tuleb eemaldada relaka teemantlihvkettaga. Teemantlihvketas võib küll betooni kergesti taas läikivaks lihvida, aga seda saab vältida, kui kasutada hea kvaliteediga teemantlihvketast ja hoolitseda selle eest, et ketta lihvpind tolmust ei ummistuks. Umbe läinud lihvketta saab puhtaks näiteks kergploki lihvimisega.

Lihvimistööl kasuta korralikku tolmuimejat, sest muidu tungib tolm igale poole ja seda jätkub pikalt, ükskõik kui palju ka ei peseks ja koristaks. Enne plaatimistööd tuleb aluspõrand tolmuimejaga täiesti puhtaks teha.

 

Sirged jooned saab lasersuunajaga

 

Kavanda plaadijotus põrandal selliselt, et nähtavale alale ei jääks kitsaid ribasid või et kitsast riba ei peaks seina suhtes kiiljaks tegema. Hea moodus on tõmmata põrandale plaadijaotus pliiatsiga või  märkenööriga näiteks neljaplaadiliste ruutude kaupa, mis näitab ära ka selle, kui palju oleks vaja paigaldussegu teha, sest ühekorraga ei ole hea ka plaadipaigaldussegu liiga suurele alale laiali kammida.

Plaadijaotust tehes tuleb arvestada ka vuukidega. Hea on laduda mõni plaat kuivale aluspõrandale ja mõõta, kuidas plaadirivid põrandal olema hakkavad. Põhikursid saab paika lasermõõdikuga.

Selliselt on hea mõõta, kas mingi sein jookseb plaadirivi kursi suhtes kiiljalt. Kui see nii on, saab laseri abil kurssi kergelt muuta selliseks, et kiiljas kurss nähtavale ei jääks.
Lasersuunajaga on plaatimistöö ka veel selle poolest lihtsam, et laserjoon ei jää ju paigaldussegu alla peitu.

 

Plaatimissegu nakkub hästi soojade plaatidega

 

Suurte keraamiliste põrandaplaatide kinnitamiseks vali sobilik plaatimissegu, mis peaks olema võimalikult elastne, et suured plaadid alusele kinni kleepuksid, olgugi et aluspõrand temperatuurikõikumiste tõttu paisub või kahaneb.

Loe tähelepanelikult paigaldussegu valmistamise juhist ja järgi seda täpselt. Tähtis on mitte ära unustada, et paigaldussegule saab lisada elastsust suurendavaid lisaaineid, et vett oleks lisatud õige hulk ja et liimainete sulandumise järel tehtaks teistkordne segu segamine.

Meeles tuleb pidada ka seda, et segul on oma teatud kasutusaeg, misjärel segu hakkab tahkestuma ja plaadid ei nakku sellega enam. Plaatimise ajal ei tohi põrand olla soe.

Enne plaatima hakkamist tuleb veenduda, et plaadid oleksid ruumi temperatuuriga ega oleks vahetult enne külmast välisõhust toodud. Jääkülmade plaatidega plaatimissegu ei nakku. Tuleb kontrollida ka seda, et plaatide tagaküljel ei oleks tolmu või muud, mis nakkumist nõrgendaks.

 

Plaatimissegu kandmine põrandale ja plaadile

 

Enne  plaatimissegu põrandale kandmist tuleb betoonist aluspõrandat veidi niisutada. Vesi ei pea aluspõranda pinnal läikivalt näha olema, aga vähene niiskus paneb kinni betooni pinnal oleva võimaliku tolmu ja väldib seda, et kuiv betoon paigaldussegust niiskuse kohe endasse imeks.

60 × 60 cm plaatidega plaatides tasub segu laiali kanda algul kasvõi vaid kahe plaadi tarbeks. Kui on näha, et jõuab ühekorraga ka rohkem plaatida, võib segu kanda ka suuremale pinnale ja rohkematele plaatidele. Erinevate segude kasutusaeg on erinev.

Suuremõõduliste plaatide puhul on hea teha topeltkinnitus, mis tähendab, et paigaldussegu kantakse nii aluspõrandale kui ka plaatide tagaküljele. Osa plaadisegude puhul nende kasutusjuhistes on kirjas, et nn topeltkinnitamist vaja ei ole, ent kui siiski põrandaplaadi tagakülg ka plaadiseguga kokku määrida, võib olla sada protsenti kindel, et plaat ka korralikult põrandale kinni jääb.

Õige rütmi põrandaplaatide paigaldamisel saab üsna kiiresti selgeks. Kummivasar on hea tööriist põrandaplaatide alussegule kinnikoputamiseks. Aeg-ajalt tasub värskelt segule vajutatud plaat sealt üles võtta ja kontrollida, et kogu plaadi tagapind oleks seguga kaetud.

 

Plaadikiilud tagavad ühetasase põrandapinna

 

Kui ka aluspõrand on täiesti sile ja ilma lohkude või kühmudeta, siis suurte plaatide puhul on pinna ühetasasuse saavutamine küllaltki keerukas. Tegelikkuses on see isegi täiesti võimatu ilma plaadikiilusid kasutamata. Plaadikiilud ongi just selleks välja töötatud, et hõlbustada suuremõõtmelistest plaatidest põrandate paigaldamist ja et plaatide servad kogu põranda ulatuses saaksid samale kõrgusele.

Plaatpõranda paigaldamise abikomplekt sisaldab plaadiservade alla paigaldatavaid ankruid, ankruaasadest läbitorgatavaid kiilusid ja tööriista, millega kiilud kinni pingutatakse sedavõrd, et kõrvutiasetsevate plaatide servad samal kõrgusel oleksid.

Ankur tõstab teisest plaadist veidi madalamal oleva plaadi serva veidi ülespoole ja kummivasaraga võib koputada kõrgemal olevat plaati veidi allapoole. Segu määrimine nii aluspõrandale kui ka plaadi tagaküljele tagab selle, et kui kiiluga pingutamine tõstab plaati veidi ülespoole, ei tule see segukihilt lahti, vaid segu plaadi all annab veidi venima. Selles tööetapis on plaadid veidi liigutatavad. Lõpuks peab kontrollima, et kõik plaadid oleksid omavahel õiges joones. Samuti peab plaadivahedest väljapaisunud või plaadi pealispinnale sattunud värske paigaldussegu õigel ajal eemaldama. Tänapäevaste teravaservaliste plaatidega võib juhtuda, et kui kivinenud alussegu plaadiservadelt kõvakäeliselt üritada eemaldada, võivad plaadiservad rikutud saada.

60 × 60 cm põrandaplaatide puhul paigaldatakse plaatide vahele iga plaadi külje kohta kaks ankrut ja kaks kiilu. Kui tööga on jõutud seinte lähedusse, et plaate on vaja hakata kitsamaks lõikama, siis tasub plaadisegu laialikandmisel olla mõõdukam, et mitte segu kasutusaeg ümber ei saaks plaatide lõikamise ajal. Sedasi edenetakse plaatimistööga, kuni kogu põrand on plaaditud.

 

Vuukide täitmisega ei tasu kiirustada

 

Kui plaaditud põrandal saab juba käia, lüüakse plaadiankrud põrandalt minema, Ankrud murduvad ära plaatide allserva kohal ega jää plaatide pealispinna tasandil nähtavale. Kui plaatimissegu on ankru kohal plaadivuugisse paisunud, siis ankur ettenähtud kohast katki ei lähe ja selle kättesaamiseks on vaja nipitada.
Edasi puhastatakse põrand korralikult niiske käsnaga, et põrandale ei jääks näha ühtki segujälge või muud mustust.

Vuukide täitmisega ei tasu kiirustada, sest suurte plaatide all kuivab segu tunduvalt pikemat aega kui väikeste plaatide all, mille puhul vuugid on tunduvalt väiksema vahemaaga.
Suuremate plaatpõrandate puhul võib plaatide kinnipüsimist parandada jättes põrandasse liikumisvuuke, mis täidetakse elastse silikooniga. Silikoonvuukidega on see häda, et need kipuvad koguma mustust rohkem kui kivistunud tsemendipõhise vuugitäitega vuugid. Kui põranda alusbetoon on täielikult kivistunud ja lõplikult kahanenud ning põrandaküttega ei teki soojuspaisumisi, siis normidele vastavates eramutes pole vaja liikumisvuuke põrandatesse teha.

Sarnased artiklid