Laisa muru vaktsineerimine. Milleks murule lisahapnik?

kodus.ee
Õhustamine ergutab muru võsuma ja rikastab mulda hapnikuga. | Shutterstock

Kevadised hooldustööd algavad kohe pärast maapinna tahenemist muru remontimisega. Tallamise tagajärjel muutub muld pikapeale tihedaks ja muru hakkab kiratsema. Üheks oluliseks tööks on murukamara aereerimine ehk õhustamine.  Seda võiks teha vahelduvalt muru liivatamisega. See soodustab heintaimede juurestiku kasvu.

Aja möödudes muutub muru auklikuks ja ebaühtlaseks. Madalamad, kui 3 cm sügavused lohud tuleb kevadel täita mullaga ja tasaseks rullida. Sügavamates lohkudes tuleb murumätas koorida, täita lohk vajaliku kõrguseni mullaga ja mätastada uuesti. Muru kulunud kohad tuleks samuti mätastada. Muru augud tuleb kindlasti õigeaegselt likvideerida, sest edaspidi hakkab aukudesse kogunev vesi muru lõhkuma.


Laisk muru
 

Muru on loomult laisavõitu. Muru juured ei ulatu sügavale mulla sisse, vaid eelistavad areneda maapinna lähedal, ei saagi talle pahaks panna, kui intensiivsem päikesekiirgus, keskmisest kehvem pinnase kvaliteet või üleüldine kuivus muruliblede närbumises kohe peegeldub.
Kui lisada siia muru niitmine ning laialtlevinud praktika, kus niitmisjäägid murule toiduks jäetakse, ei olegi midagi väga inimestada, kui eeskujulikuks aiaks külvatud muruplats ajapikku samblataimedega kattub ning maapind kõvaks muutub.
Õhustamise eesmärk on vanad murujäägid, surnud rohujuured ning sammal mullakamara peamistest kihtidest eemaldada ja väikesed, kuni pooleteise sentimeetri sügavused sälgud mulla sisse lõigata. Puhastamise-sälgutamise tulemusel on murul mullas rohkem ruumi kasvada, juured kasvavad sügavamale ning vesi, toitained ja hapnik pääsevad juurtele hõlpsamini ligi.

Muru aereerimise puhul on tegemist omamoodi "vaktsineerimisega", kus murule ajutiselt ebasoodsate tingimuste loomisega ta hoopis paremale elule poputatakse. Muru õhustamine on suurepärane alternatiiv ka erinevatele aiakemikaalidele.


Kuidas aereerida?
 

Õhustamine ergutab muru võsuma ja rikastab mulda hapnikuga. Seda saab teha aiahargiga murupinda auke torkides või kasutades rootorõhustajat. Hästi sobivad õhustamiseks ka muru aereerimise sandaalid, need on naeltega tallad, mis kinnitatakse jalanõude külge.

Muruvilt, sammal ja muud surnud taimeosad kistakse selle tegevuse käigus maapinnalt üles. Õhk, vesi ning erinevad toitained saavad selle tegevuse järel paremini pinnasesse imenduda, ehk siis pinnas saab „õhutatud“. Sõltuvalt ilmastikust on õhutamiseks sobiv aeg tavaliselt märtsist kuni septembrini, selle aja jooksul võiks seda teha 2 korda. Pinnase temperatuur õhutamiseks võiks olla vähemalt +10 °C.
Hoiatus: nii kevadel, kui sügisel võib esineda kuumalaineid, sellel ajal ei tohi muru õhutada. Muru võib õhutada ka hilissuvel, kuid mitte nii intensiivselt. Murul on endiselt piisavalt jõudu, et taastuta ja talveks piisavalt tugevaks saada.

Nõuanded muru õhutamiseks:

* Tööta kuivades tingimustes

* Niida muru enne õhutamist ühtlaselt madalaks, mitte väga madalaks (5-6 cm)

* Testi muruõhutaja töösügavust mittemärgataval ning siledal alal.

* Esimest korda õhutades ei tohi väga sügavale lõigata, piisab lihtsalt pinnase „kammimisest“.

* Muruõhutamisel üleskistav materjal tuleb murupinnalt eemaldada. Kasuta selleks tavalist reha või muruõhutaja lisavarustusse kuuluvat kogumiskasti. Üleskistud materjali saab murupinnalt eemaldada ka kogujaga niidukit või murutraktorit kasutades, millel niiduterad tekitavad niidudeki alla hõrenduse.

Hoiatus: kasuta kogujaga niiduseadet ainult siis, kui pind on kividest ning muudest objektidest vaba ega lahtisi kive ei ole pinnasest üles kistud.

Pärast õhutamist on kasulik teha ühtlasi ka kohe muru liivatamine ning väetamine. Kuigi kohe peale muru õhutamist ei oma murupind oma endist head väljanägemist, taastub murupinna rohelus kiiresti. Murutaimede tervem ning rohelisem välimus hakkab välja paistma üsna pea!


Ära kahjusta muud inventari!
 

Kuna õhutamise puhul on tegemist puhtalt mehaanilise protsessiga, tuleb veenduda, et muruõhutusmasin "kobestaks" vaid mulda, mitte maapinnal või selle pealmistes kihtides olevat inventari. Enne aereerimisega alustamist, tasuks enda jaoks ära märkida või lihtsalt meeles pidada, kus midagi muru alla paigaldatud on ning kui sügaval see asetseb.
Veetorude ning eluks hädavajalike andmesidekaablite pärast siin muretsema ei pea, sest nii sügavale maa alla muruõhutamismasina terad ei ulatu. Tähelepanulikum tasuks aga olla näiteks välisvalgustuse kaablite, automaatsete vihmutite ning robotniiduki piirdetraatidega - hooletu toimetamise korral võib õhutamist saada rohkem kui vaid muru.
Kui õhutataval murul toimetavad ka koduloomad, ei teeks üldse paha nende "üllatused" muru seest enne alustamist kokku korjata - hiljem läheb masina puhastamine selle võrra lihtsamalt.

Allikad: Stokker, greenteam.ee, Bauhof, farron.ee

VIKING muruõhutaja LB 540

Sarnased artiklid