Hea muld tuleb ikka kompostihunnikust. Kompostimise nipid ja usside tähtis roll

Errit Shanskiy
Sõnniku-ussidel on oluline roll kompostmulla valmimisel. | Shutterstock

Kevadest alates tekib aedades suur hulk rohelist massi, mida koos köögijäätmetega saame muuta suurepäraseks kompostiks, et rikastada mulda orgaanilise ainega ja anda hoogu taimede edenemisele.

Kes on otsustanud kompostida, peaks tööle panema orgaanilise materjali ehk köögijäätmete jms alusel sõnniku-usside kompostri, mille võiks paigutada pimedasse kohta keldrisse, kasutamata hoiunurka või mujale, kus temperatuur püsib aastaringselt 18–25 ºC. Ussid ei tohiks talvel alajahtuda ega suvel üle kuumeneda, ka liigset niiskust tuleks vältida. Sõnniku-ussid on vilkad ja kui koostöö nendega laabub, siis on kevadeks valmis paras kogus komposti.

Sõnniku-usse saab tellida kohalikelt kasvatajatelt, kes sageli pakuvad ka kompostikaste ning annavad alustajaile vajalikke suuniseid. Hakatuseks võib hankida sahtlitega mahuti, kuid osav meistrimees suudab selle ka ise lihtsatest vahenditest valmis teha.

Kompostikast peab olema vastupidav, säilitamaks niisket keskkonda. Liigse vee äravooluks on vaja mahuti põhja puurida augud ja nende alla paigutada kogumisnõud, sest välja nõrguv vedelik on kasulik kraam nii aiataimede väetamiseks kui ka nende pritsimiseks haiguste vastu.

 

Hindamatud abilised
 

Sõnniku-ussid erinevad tavalistest vihmaussidest ning nende elukeskkond eeldab kõdunevat ja niisket ainest. Need vöödilised ussikesed elunevad paljukesi ka väiksemal pinnal.

Oluline on teada, et sõnniku-usside kompostri töölepanekuga kaasneb mõningane lõhn ja olenevalt kasutatavast orgaanilisest materjalist võivad seda protsessi aeg-ajalt „ilmestada” äädikakärbsed. Kattes väetismulda turba või mõne muu laguneva materjaliga, on aga võimalik mõlemast nähtusest üle saada.

Sõnniku-usse toidetakse (olenevalt nende hulgast) kord nädalas või üle kahe nädala. Poole kilo usside kohta arvestatakse kuni 1,5–2 kg orgaanilisi jäätmeid – köögiviljakoori, kohvipuru, teepakke, purustatud munakoori jms. Vältima peaks liiga soolaseid ja vürtsikaid toidujäätmeid. Vähesel määral võib komposti lisada ka tsitruse- ja sibulakoori, ajalehti; loomse valgu lisamisest peab hoiduma. Komposti keemiline koostis sõltub oluliselt sisendmaterjalist, kuid orienteeruvalt võiks see olla järgmine: orgaaniline aine 54%, pH-tase 6,6, üldine lämmastikusisaldus 2,4%, fosfori- ja kaaliumisisaldus vahemikus 0,2–0,3%.

Arvestada tuleks, et 0,5 kilos on umbes 1000 ussi. Heades elutingimustes suureneb usside populatsioon iga kolme kuu tagant ja nad on võimelised päevas sööma poole oma kehakaalust. Ühe ussi kaal võib olla 0,3–0,5 g.


Kuumkompostimine
 

Kui hunnikusse on juhtumisi pandud ka taimehaigustesse nakatunud või umbrohuseemnete rikast ainest, siis peab rakendama nn kuumkompostimist, mille tagab sobilik süsiniku ja lämmastiku suhe (6:4) – temperatuur tõuseb hunnikus 60–70 kraadini. Sel juhul orgaaniline materjal laguneb kuue kuuga ning hukkub märkimisväärne osa haigustekitajatest ja umbrohuseemnetest. Kui eesmärgiks on kuumkompostimine, siis tuleb hunnikusse ainest teadlikult ladustada, sest vastasel juhul ei pruugi kuhila temperatuur vajalikul määral tõusta.
Ka osade kaupa „täiendatud” kompostihunnikus on lagunemine aeglasem, samuti ei hävi selles paljud umbrohuseemned ja haigustekitajad. Kompostimise kiirendamiseks võib hunnikusse lisada efektiivsete mikroorganismide preparaate.

Allikas: Pikemalt saab lugeda ajakirjast Minu Aed

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid