Eeldiabeet ees, diabeet järel?

Üllar Ende

Shutterstock

Teist tüüpi ehk eluviisi suhkruhaigus ei ilmu üleöö, vaid kujuneb salamisi aastaid ega pruugi anda veresuhkrut mõõtmata endast kuidagi märku. Kas siis, kui veresuhkur on ainult natuke üle piiri, on juba eeldiabeet ja kas selle järel tuleb kindlasti haigus? Selgitab Eesti Diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog Marju Past.

Normaalsel veresuhkrul ehk vere glükoosisisaldusel on oma kindlad piirid. Huvitav, millised kõrged komisjonid on need paika pannud ja miks just säärased?

"Normaalne veresuhkrunäit tervel inimesel tühja kõhuga on kuni 5,5 mmol/l. Selle ja muud numbrid on tõesti paika pannud kõrged komisjonid: Euroopa Diabeediuuringute Ühing ja Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon. Seega on piirid rahvusvaheliselt kokku lepitud. Nende järgi saab öelda, kes on terve ja kes haige. Ja mida siis ette võtta, kui näidud on piiride vahel," selgitab endokrinoloog Marju Past. "Ükski neist väärtustest pole laest võetud, vaid kõik on kokku pandud rahvusvaheliste uuringute põhjal.
Nende järgi numbreid aeg-ajalt natuke ka muudetakse. Näiteks korrigeeriti mitu aastat tagasi rasedate veresuhkrunäite, mis on tavalisest karmimad – tühja kõhuga kuni 5 mmol/l –, et sünniksid terved lapsed."