1. Kasta võimalikult harva, kuid siis juba põhjalikult. Kastmisest on kasu vaid siis, kui pinnas saab märjaks vähemalt 10 cm sügavuselt. Ühe ruutmeetri kohta kulub 10 liitrit vett.
2. Kasta alati eelnevalt soojenenud veega, muidu võib taim saada külmašoki ja tekivad kasvuhäired.
3. Iga kuivamine vähendab tulevase saagi suurust, suurendab haigestumise ohtu ja mõjub halvasti saagi kvaliteedile (maitse, lõhn).
4. Ebaregulaarselt kastes redise, tomati, paprika jm viljad lõhenevad. Redis, kurk ja salat muutuvad kibedaks. Salat, redis ja till hakkavad kiiresti õitsema.
5. Mida mahlasem on taim, seda rohkem vajab ta vett.
6. Taimede veevajadus suureneb õitsemise ajal ja viljade valmimise alguses.
7. Kasta mulda, mitte taime. Vaid peakapsale meeldib duši all käia.
Rohelise kokteiliga priskeks ja ilusaks
Rõõmusta oma taimi kosutava kokteiliga, mida on väga lihtne teha aia hooldamise käigus tekkinud rohelistest taimejäätmetest: muruniitest, kitkutud seemneteta umbrohust, köögiviljapealsetest, rohtsetest hakitud kasvudest (nt viinapuu, viljapuude vesivõsud koos lehtedega).
Pane tünn kogu seda kraami servani täis. Jälgi, et sisse ei satuks hallitanud või haigustega materjali. Lisa midagi magusat, et toita häid baktereid: suhkrut (kolm peotäit 100 liitri kohta), tükeldatud puuvilju, mõni vana moos või kompott.
Lõpuks vala peale vesi. Sega kord päevas tünni sisu, et lisada käärimisele õhku. 3–5 päeva jooksul tekib silostuva massi peale vaht ja rohekokteil ongi tarvitamiskõlblik. Asi õnnestus, kui tünni sisu lõhnab kergelt värske hapukapsa järgi. Ebameeldiv hais viitab roiskumisele ja „toodet” ei kõlba kasutada.
Võta taimemass tünnist välja. Vedelikku lisa kastmisveele vahekorras 1 liiter 10 liitri vee kohta. Rohekokteil käivitab mullas kasulike mikroorganismide tegevuse ja annab taimedele toitaineid.
Käärinud massi võid viia komposti, aga targem on see laotada peenardele multšiks. Kasta see üle puhta veega, et kasulikud mikroorganismid satuksid kohe mullapinnale.
