Uut maja ehitades või vana renoveerides mõtleme tavaliselt esmajoones suuri kulutusi nõudvatele küsimustele. Seejuures unustame tegeleda detailidega, mis hakkavad igapäevaelus suurt rolli mängima.
„Hea on tulla koju nagu oma kindlusesse või oaasi, kus on hästi hubane ja mõnus olla,” sõnab emapuhkusel olev Kristiina Savva, kelle meelest võiks koju valitud asjadel olla oma lugu.
Kõrge plankaed ei lase tänaval möödujail kiigata hoovi sisemusse.
Toataimed vajavad samuti talvist puhkehetke. Alati ei pruugi nende hävimisele saatuslikuks saada kahjurid, vaid hoopis keerulised eluolud ja liigne armastus.
Väga paljud toataimed on troopilise taustaga.
Traditsiooniline eeskoda on välisukse ees olev praktiline varikatus või tuulekoda. Klaasitud veranda on ühtlasi ajaveetmispaigaks. Tänapäeval saab eeskojast veranda, kui eeskoda otsustatakse klaasida.
Majasse sissepääs on oluline koht hoone puhul.
Eesti seadused näevad ette, et eramaja omanikul peab olema professionaalse korstnapühkimise akt ette näidata iga viie aasta tagant. Seega kui kõrgele ronimine pole probleem ja on võtta korralikud töövahendid, võiks ju vahepeal ise selle töö ära teha.
Kui maja on vana, siis on sel ka enamasti all vana kelder. Tihtipeale on vanad keldrid niisked, tihti lausa veega täitunud. Kas remontida või täis ajada – see on küsimus.
Ükski ehitis ei armasta vett, eriti veel vundamendi ümbruses.