Kuigi naati ei saa kuidagi otseses mõttes ravimtaimeks pidada, on vanarahvas ometi sellest oma hädade-haiguste leevenduseks abi saanud. Või vähemalt sellesse uskunud.
Juba ainuüksi oblikale mõtlemine paneb süljenäärmed tööle.
Ma ei tea, kuidas on tänapäeval, aga vanasti teadsid kõik lapsed, milline on oblikas. Igasuguseid hapusid noori lehti armastavad lapsed millegipärast rohkem kui täiskasvanud.
Kuidas ja mida imetav ema sööb, nõnda ka beebi ennast tunneb. Kui tital pole hea olla, siis saab ema oma toitumise muutmisega asja parandada.
Nüüd on ta siis olemas, oma laps - käega katsutav ja ka silmaga paitatav.
Humal rahustab, parandab ainevahetust, alandab vererõhku, leevendab liigesevalu ning on ravitoeks veel mitme haiguse korral.
Möödunud sajandi alguses oli Eestis pea igal talul oma tapu- ehk humalaaed, kus kasvas õllehumal.
"Lapsed, isegi väga väikesed lapsed, võtavad söömisel eeskuju oma vanematest," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla lastearst Reet Raukas. "Vanemad peaksid õigesti sööma, siis pole toitumisega muret ka lapsel.
Pean väga lugu enda tehtud hoidistest, sest need on õigesti valmistatud, tervislikumad ja vähema suhkruga. Usun, et aia- ja metsasaaduste säilitamise soov ning oskus on midagi erilist.