Kolm põlvkonda naudib elu oma suure aiaga hubases aedlinnakodus, hinnates ühtaegu nii mineviku pärandit kui ka moodsa aja võimalusi.
Jalgväravast sisse astuja viib heledast Ungru paekivist aiatee läbi rohelise muruvaiba tahapoole, kreemvalge puitlaudi
Kauaoodatud suvemaiguline mai on käes ja kes siis ikka tihkab enam toas olla! See on paras aeg pühkida tolm rõdult ja terrassilt, teha plaane ning lasta suvel lähemale jõuda.
Kirjanik Eva Koff leiab, et kirjutades tuleb alati olla avatud ja ühenduses oma lapsepõlvega, sest meie elutunnetus – milline see maailm üldse on –, pärineb just sealt.
Suurtele ilupeenardele komponeeritud taimemaastik annab oma värvide alalises muutumises varakevadest hilissügiseni kauni vaatemängu, mida on hingekosutav jälgida.
Kui aia perenaine Rutt mõnelt järjekordselt tööreisilt koju jõuab – ta on geodeet ja peab
Toidu enesele kasvatamine on aina igapäevasem ega tähenda enam ammu, et selleks peaks omama peenramaad. On palju nutikaid lahendusi, kuidas taimi käepäraselt konteiner- ja potiaias kasvatada.