"Viimse reliikvia" filmis lauldakse: "Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja – jaa, jaa, jaa!" Kas sellel laulusalmil on ka praktiline tõepõhi all?
Kuidas võiks keegi, kes on üle elanud kõige ebainimlikumaid õudusi, näinud pealt, kuidas vanemad gaasikambrisse hukkamisele saadetakse ning tuhandeid teisi alandatakse ja tapetakse, nimetada end siiski kõige õnnelikumaks meheks maailmas?
Inimesed, kes võtavad iga päev ette mõne väikese projekti ja selle edukalt läbi viivad, on igapäevaelus õnnelikumad ja rahulolevamad, vahendab üht hiljutist uuringut Journal of Positive Psychology.
Skandinaaviast on alguse saanud mitmeid ülemaailmseid trende. Võtame kasvõi skandinaavia disaini, mis väljendub mööbliesemete lihtsuses ja funktsionaalsuses.
Ära looda liiga palju positiivse mõtlemise peale. Tuleb välja, et kõige õnnelikumad on need, kes lubavad endale mõnikord ka negatiivseid tundeid.
"Õnnelikkus on inimese jaoks loomulik seisund. Kui sa ei ole õnnelik, siis on sul midagi viga.
Mõnel vaiksel hetkel omaette enda pangakontot uurides ja väljaminekuid planeerides tekib kõigil aeg-ajalt küsimus, kas ma teenin piisavalt, kas ma olen rikas.
Me kõik soovime ilusat ja kauakestvat suhet, mis muudaks argipäevad säravaks ega tekitaks soovi uue (loe: järgmise) romansi järele. Kuidas õnne hoida?
"Ükski suhe ei teki üleöö. Ei ole nii, et eile saime tuttavaks ja täna on suhe.
Mis on õnn? Teadlased on asunud seda uurima. Miks? Sest see huvitab paljusid ja sellest sõltub meie heaolu, aga ka tervis ja edukus.
Mis kõige tähtsam – sellest sõltub meie laste tulevik!
Kui igatepidi mõnusat olemist tähistav hygge on meie lugejaile ehk juba tuttavamaks saanud, siis selle propageerijad tulevad aina uute mõistetega välja: nii on näiteks tulnud lykke ja lagom.
Kas sinu kodu on juba piisavalt "hygge", nagu taanlased seda k