Kokkamist peetakse sarnaselt käsitööle stressi maandavaks, rõõm hea toidu õnnestumisest jagab selle valmistajale rahulolu ja tunnustust. Ent mis siis, kui ei õnnestu - kas kodused tegevused on siis stressi maandaja või hoopis tekitaja?
"Kõik sõltub olukorrast ja inimese individuaalsusest ning suhtumisest konkreetsesse tegevusse," rääkis Tervisekooli toitumisterapeut ja psühholoog Annely Soots portaalile Kodus.ee "Kui ma toitumisnõustajana inimestele räägin, et tervislikum on kodus ise toitu valmistada, siis näen, kuidas mõni kuulaja sellest stressi läheb. Neil, kellele ei meeldi süüa teha ja küpsetada, see tegevus kindlasti stressi ei maanda," selgitas ta. Sama on Sootsi sõnul kudumise, heegeldamise ja tikkimisega. "Mina olen neis tegevustes hea ja tõesti naudin niisugust näputööd. Olen aidanud ka teisi inimesi, kui nad ei saa nii hästi hakkama, et tulemust nautida. Ja näinud, missugust stressi see neile valmistab," nentis spetsialist.Pigem on tema sõnul soovitatav teha stressi maandamiseks midagi niisugust, mis ei ole ebameeldiv."
Et inimene aga tunneks end õnnelikuna, soovitatakse iga päev ette võtta üks väike projekt ja see edukalt läbi viia. Liiga suured eesmärgid võivad näida kaljuseinana, millest üleronimine tundub võimatu ja ahvatlus käega lüüa suur - näiteks juhul, kui oled oma suurejoonelistesse uusaastalubadustesse kirjutanud, et remondid ära kogu korteri, õpid valmistama toitu nagu tippkokk ja valmistad kõigile kolm korda päevas süüa, rääkimata kampsunite kudumisest kogu perele. Et vältida tegemata tööde ja täitmata lubaduste stressi, püsita väiksemaid, igapäevaseid eesmärke, mida saavutades endaga rahul olla. Näiteks võid eesmärgiks võtta, et koristad iga päev ühe kapi, teed korralikult voodi ära, kokkad perele kord nädalas õhtusöögi - võta eesmärgiks midagi niisugust, mille teostamine tunduks ka reaalne, ja oledki igal õhtul voodisse heites õnnelik.