Ajakiri Kodu & Aed on varasemalt kirjutanud perekond Asmeri roosiaiast, kus kasvas pea 400 roosisorti. Perenaine Linda jagas lugejatele ka praktilisi tarkusi.
Perenaise Linda 5 roositarkust
1. Suhtlesin oma roosidega.
Novembrikuu saabumisega rahuneb ka kõige tulihingelisem rohenäpp ja aeglustab käiku. Võid näiteks ette võtta linnukestele ühe rippuva toidulaua meisterdamise.
Troopikast pärit bataati ehk maguskartulit (Ipomoea batatas) saab meil kasvatada vaid kasvuhoones. Mugulad jäävad küll kõhnakesteks, kuid maitse on see-eest „säravam” kui poebataadil.
Suuri lihavaid bataadimugulaid saab osta pea igast toidupoest.
Iga muruplatsile või köögiviljaaeda kerkinud mutimullahunnik teeb meelehärmi. Miks nad meie aeda kipuvad ja kuidas neid loomi eemale peletada?
Mutt Talpa europaea on aus lihasööja loom ja teda ei maksa süüdistada taimede nahkapistmises.
Piret ja Väino Rasti aed võlub lihtsuse ja maitsekusega. Lilleilu on koondunud elumaja äärde kahte suurde peenrasse, kraavipervel puhkevad kevadel tuhanded tulbid.
Isegi siis, kui oled suur loodusesõber, ei saa lasta sissetungijail aias omavolitseda. Kuid nendega võitlemine on üks lõputu töö ja ning ega selles võitluses õigupoolest võitjaid olegi.
Roosiõite võlujõud paneb unustama raskemagi hooldusvaeva.
Kes: Linda ja Mati Asmer.Kus: Alliku küla, Saue vald.Mis: Roosikollektsioon 4900 m² suurusel krundil.Tingimused: Vääna jõe lähedane niiskemapoolne maa, savine muld.
Kui aastakümneid valitses pere