Maguskirsipuu on kultuur, mis kindlalt kuulub meie koduaeda. Mis võiks olla aias veel ilusam kui kevadel valges õitemeres lõhnav ja mesilastest sumisev kirsipuu.
Maailmas on rahvaid, kelle jaoks on nende õitsemise aeg väga eriline ja püha.
Taimed taluvad rohket vett hoopis paremini, kui võiks arvata, ja kui su aed ei kujuta endast sood, siis jäta märkus „ei talu seisvat vett” tähelepanuta.
Valdavas enamikus kirjutistes, milles tutvustatakse mõnda taime ja antakse juhiseid tema kasvatamise
Pojengid jõudsid mõisaaiast taluaedadesse ilmselt juba 20. sajandi alguses. Inimesi, kes on päritud või ostetud talukohaga kaasa saanud roosa, valge või punase pojengipõõsa, on kindlasti sadu.
Mati Aiaotsa ja Helo Tamra aed pälvis võistlusel „Kodu kauniks 2016” finalistitiitli. Avatud maastiku vabadust nautiv paar kujundas niitudele ulatuva õue, kus saab jälgida nii taimede tärkamist kui taevakaare pakutavaid vaatemänge.
Kes: Mati Aiaots,
Väljas valminud toidul on eriline maitse, eriti kui naudid seda kaminapaistel koos heade sõpradega.
Suvel saab süüa valmistada ja maitsta õues, kas või lageda taeva all.
Kõige kindlam on rohelisi umbrohuks peetud taimi kasutada segasalatites koos tuntud taimedega, õitest või juurtest teha aga teed – nende liiga suurtes kogustes söömine võib tekitada tervisehäireid.
Kaubalettide küllusest hoolimata tekitavad kevadpäikese
Tähtkaktused (Astrophytum) meelitavad pilgu enda peale ka siis, kui nad parasjagu ei õitse – kõik liigid on rohkemal või vähemal määral valgetähnilised ning tihti silmatorkavate, suhteliselt suurte areoolipadjanditega.
Kardinali- ja paavsti-tähtkaktus u