Telesaate „Naabrist parem” tänavuste võitjate Kirke (22) ja Ander Talu (22) poolt saate jooksul kahest merekonteinerist ehitatud maja suveköögi ja terrassiga jõudis enne jaanipäeva oma asupaika Väike-Maarja lähistele.
Mõnda koju astudes saad kohe aru, et see päriselt elab. Tartus Supilinnas Kristeli ja Mihkli juures valdab just selline äratundmine – ei mingit viimse detailini taga aetud ideaalsust, mida teistele fotodel presenteerida.
"Meile on oluline, et kodu oleks hubane ja mugav, samas ka puhas ja korras,” sõnavad Heleri Arula ja Joosep Tool, kelle kodu Tallinnas Kristiines pälvis tänavusel konkursil „Kodu kauniks” nii pea- kui ka vannitoapreemia.
Veel enne, kui perenaine Heleri
Tartu ülikooli teadur Peeter Paaver elab oma kätetööna valminud omanäolises kodus Tartus Karlovas.
Annelinnas üsna kaua elanud mehel oli kindel soov leida oma elupaigaks vana ja tingimata puidust ehitatud maja. Väljavalituks osutus sõja lõpus, 1945.
Ideaalne köök on avar ja valgusküllane, kus jagub ruumi kõigeks ja kõigile. Paraku enamikus nõukogudeaegsetes paneelelamutes on köögipinda vaid 5–6-ruutmeetrit ja ka paljudes tänapäeva kortermajades on köögile jäetud vaid nurk või sein elutoast.
Kui järjekordne imeline köögividin, mis, nagu laulusalm ütleb, „kõik tööd teeb ära su eest”, turule ilmub, paneb see tavaliselt õlgu kehitama. Üsna tavaline on ju see, et kui uudsus kadunud, jääb seade nukralt konutama ja tolmu koguma.
Inimeste kodudes võib leiduda mitmesuguseid lendavaid ja ringi sibavaid putukaid, muude hulgas ka lutikaid, majasoomukaid ja tarakane. Osa neist on parasiidid ja osa kahjutud.