Kui kevadine päike äratab aia talveunest, tekib suur soov hakata õues toimetama ja pottidesse kevadlilli istutama. Lõpuks ometi saab näpud mulda pista!
Vahvalt vormi lõigatud puud ja põõsad, aiabonsaid, justkui lekaaliga tõmmatud looklevad peenraservad – tundub, et siin aias tegutseb keegi, kes rätsepatööd hästi tunneb.
Mais on looduses tõeline lillepidu: õitsevad võsaülased, kullerkupud, kopsurohud ja oi kui paljud veel.
Maikelluke
Maikelluke Convallaria ei pruugigi olla alati mai kelluke.
Soovides katsetada ja varudes kannatust, saad ise seemnetest kasvatada kultuurõunapuud, kui oskad teatud omaduste alusel välja valida õiged noortaimed.
Õunapuuviljades valminud seemned tuleb valida aiast, kus kasvab lähestikku mitmeid õunapuusorte.
Pojengid jõudsid mõisaaiast taluaedadesse ilmselt juba 20. sajandi alguses. Inimesi, kes on päritud või ostetud talukohaga kaasa saanud roosa, valge või punase pojengipõõsa, on kindlasti sadu.
Kõige kindlam on rohelisi umbrohuks peetud taimi kasutada segasalatites koos tuntud taimedega, õitest või juurtest teha aga teed – nende liiga suurtes kogustes söömine võib tekitada tervisehäireid.
Kaubalettide küllusest hoolimata tekitavad kevadpäikese
Oivaliselt lõhnavat saaki kasvatava hariliku küdoonia jaoks on meie talved liiga külmad, siiski on siin-seal õnnestunud puul suureks sirguda ja vilju kandma hakata.
Harilik küdoonia (Cydonia oblonga) on viljapuu, mille viljadeks on küdooniad ehk aivad.