Kanarbik
Külmakindlate kanarbikkude jaoks sobiv kasvukoht on päikeseline kuni poolvarjuline, kus nende õieilu jagub kuni suuremate sügiskülmadeni. Lisaks valgusele on kanarbiku jaoks oluline, et muld oleks happeline (pH 4,5-5,5). Kõige sobivam muld on männimetsa muld või poodides müügil olev spetsiaalne aiamuld sügistaimedele. Peenrasse istutatud taimi on soovitatav multšida, see tagab happelise keskkonna säilimise, hoiab niiskust ning peenar on korrastatum.
Kanarbiku sordivalikus on nii valgete, kreemjate, punakate kui lillakate õietoonidega taimi ning modernsemasse koduaeda erksamate värvilaikude loomiseks on pakkuda värvitud taimi.
Soovitused hooldamiseks:
- Kanarbikud vajavad regulaarset kastmist ja muld peab olema ühtlaselt niiske.
- Liigniiske pinnas võib põhjustada juure või varre mädanikku ja soodustada seenhaiguste teket.
- Et vältida lehestiku kahvatuks muutumist ja tagada õite rohkus, võib kanarbikke väetada hilissügisel, kasutades happelist või rododendronite väetist.
- Lillepeenras tuleb kanarbike rohimisel olla ettevaatlik, et mitte kahjustada taimede juurestikku.
- Kui taim venib liiga välja, siis on abi lõikamisest. Mida sagedamini kanarbikke lõigata, seda kompaktsemad ja tihedamad jäävad istutused.
- Sügisel ja talvel õitsevate kanarbike õied tuleks tagasi lõigata varakevadel pärast õitsemist.
Eerika
Eerika on üks liigirikkamaid perekondi kanarbikuliste taimede sugukonnast. Meie kliimaoludesse püsikuna kasvatamiseks sobivad kevadel õitsevad punane eerika ja värdeerika. Sügist silmailu pakkuvaks liigiks on sale eerika, mis toob rõdukastides ja lillepeenardesse ilusad punased-roosad värvilaigud.
Nõuded kasvutingimustele on samad, mis kanarbikul, päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht ning happeline muld. Küll peab rõdukastis kasvatamisel jälgima, et muld läbi ei kuivaks.
Meie kliimatingimustes sale eerika ei talvitu, kuid siiski ei tasu neid peale sügiskülmade tulekut ära visata, sest reeglina säilitavad eerika õied oma värvi kuni kevadeni isegi siis, kui taim on juba kuivanud.