„Tänapäeval on vannituba sageli ka majapidamisruum. Sinna peavad mahtuma nii pesumasin kui ka kuivati. Ja kui pole kuivatit, siis tekib küsimus, et kuhu panna pesurest, mis pole eluruumis just kõige meelepärasem. Kui võimalik, siis oleks hea leida pesurestile koht vannitoa põrandal või koguni seina peal, kus seda saab ruumi kokkuhoiu eesmärgil kokku klappida,“ ütleb sisekujundaja Janne Jakobson. Ta soovitab vannituba planeerida nii, et ruumi funktsioonid oleksid läbi mõeldud ja vajalikud toimingud saaks teha ühes kohas.
Detaile, millele tähelepanu pöörata, on rohkem ning sisekujundaja sõnul mängib rolli isegi valamukapi kõrgus.
„Paljudele meeldib tööpinna pealne eraldiseisev valamu, aga see on mõistlik siis, kui valamu ja selle all olev kapp ei ületa kogukõrguselt mugavuse piiri ehk 90 cm, sest vastasel juhul seisab vannitoa omanik silmitsi probleemiga, et käsi pestes voolab vesi mööda küünarnukki varukasse. Seetõttu, kui valamukapi kõrgus põrandast on piirilähedane, tasub eelistada tööpinna sisse integreeritud valamut. Tihti ilmneb see probleem, kui vannitoa valamuosa tööpinna alla soovitakse paigutada pesumasinat ja kuivatit. Nende seadmete kõrgused on juba iseenesest nii suured, et tööpinnapealne valamu jääks ebamugavasse kõrgusesse,“ kommenteerib Janne Jakobson.
Enim eksitakse sisekujundaja sõnul vannitoas mõõtude ja mahtuvusega. „Dušisegistid ja peeglid pannakse liiga madalale või kõrgele, dušinurga põranda kalle on liiga väike ning uksed ei avane alati korralikult. Valgustusega peegli valiku puhul tuleb jälgida elektritoite asukohta seinal, sest see on ikkagi määrav peegli paigutamisel. Iseäranis tähtis on mõelda vannitoa planeerimisel, et kuhu poole avaneb uks, sest olgu ruum suur või väike, sissepoole avanev ukse võtab ruumist inventari paigutusruumi vähemaks.“
Igipõline on ka küsimus, kas koju on vaja WC-ga vannituba, kaht eraldi ruumi või lausa mitut ruumi. „Aina rohkem näen uusarendustes master bedroome ehk vanematele mõeldud suuri magamistubasid, mille juures on nii walk-in garderoob kui ka walk-in vannituba. See on väga hea lahendus, kui ruumi jagub. Kõik muu sõltub aga juba eelistustest, ent majas võiks kindlasti olla WC igal korrusel. Samuti võiks igal korrusel olla pesemisruum – see pole luksus, vaid pigem pereelamus hädavajalik,“ räägib Janne Jakobson.
Veel rõhutab sisekujundaja valgustuse tähtsust vannitoas. „Pigem peaks valgust olema rohkem kui vähem. Kõik oleneb ruumi suurusest või planeeringust, aga selge on see, et tihtilugu ühest laevalgustist ei piisa, eriti kui dušinurgas kasutatakse pritsmete tõkkeks dušikardinat. Kõige mugavam oleks kasutada eraldi lülitatavaid valgusgruppe või dimmerdatavaid valgusteid, et ruumi valgustugevusega mängida saaks. Näiteks üks valgusgrupp laes, teine peegli valgustamiseks ja kolmas õrn taustavalgus WC-poti läheduses, et öösel või varahommikul ruumi kasutades eredat laevalgust põlema ei peaks panema,“ ütleb ta.
Dušikabiini luksuslik disain – see pole veel kõik
Samas soovitab sanitaarsüsteemide tootja Geberiti esindaja Priit Roostalu koduomanikel mõelda, kui palju aega plaanivad nad uues kodus ilma suurema remondita elada. Kui see on vähemalt kümme aastat, tuleks Roostalu sõnul valida kvaliteetsed, vastupidavad, ajahambale hästi vastu pidavad materjalid ja tehnika. Oluline ei ole mitte vannitoaaktsendid ja sisustusdetailid, vaid ka seina sisse ehitatud tehnika, mis sageli silma alt välja jääb.
„Praegu on levinud trend paigaldada dušš põrandaga samale tasemele, mis lisab vannitoa üldkujundusele tõesti vaheldust. Sellist lahendust soovib enamik omanikest, kuid praktilise poole peale mõtlevad vähesed. Näiteks dušikanalisatsiooni süsteem peaks atraktiivse disaini kõrval olema tehnoloogiliselt edumeelne, et igapäevaelu praktilistes olukordades oleks see piisavalt vastupidav,“ rõhutab Priit Roostalu.
Näiteks võib olla raske puhastada tavalisi duši äravoolutorusid. Aga kui neid mitte puhastada, koguneb mustust ja teisi lõhna tekitajaid ning äravool ummistub pikapeale ära. Lisaks teeb pooleldi ummistunud trapp vee voolamisel müra, mis häirib. Priit Roostalu pakub uusehitajatele või kodu renoveerijatele alati lihtsasti paigaldatavaid ning puhastatavaid duširenne, sest mustusepüüdja peaks olema kergesti eemaldatav ja pestav ning protsess ise ei tohiks võtta palju aega.
Oluline on ka see, mis on seina taga
Vähe mõeldakse Roostalu sõnul ka seina- ja põrandaalustele süsteemidele. Õige aeg neid süsteeme valida on kohe pärast vannitoa ehitus või renoveerimisplaani valmimist, sest tagantjärele on neid juba keeruline paigaldada. „Alati tasub valida nutikamaid süsteeme, mis teevad tualettruumi põhiseadmete WC-poti, pissuaari või bidee kasutamise ja puhastamise mugavaks,“ ütleb ta.
„Paljud pööravad tähelepanu WC-poti loputusnupule või teistele lisadele, sest muud osad, nagu raam või loputuspaak, ei tundu olevat eriti olulised. Samuti kõik, mis jääb seina taha, ei ole ju näha. Kuid see on vale arusaam. Kõige parem on valida sama tootja integreeritud süsteem, mille puhul üks tootja vastutab kvaliteedi, sertifitseerimise usaldusväärsuse eest, annab pikaajalise garantii ning kõik komponendid toimivad tervikuna,“ jätkab Roostalu.
Tähelepanu vannitoakeraamikale
Rääkides vannitoa nähtavatest, peamistest aktsentidest ehk mööblist ja vannitoakeraamikast, siis alati tasub pöörata tähelepanu materjalile. Kvaliteetseid, märgadesse ruumidesse mõeldud materjale, niiskuskindlaid ja vähest hooldust vajavaid katteid, töökindlaid kinnitusi ja hingesid eelistades püsib mööbel kaua funktsionaalne ja esteetiline. Selline mööbel ei vaja ka erilist hoolt. Samuti tuleb valiku tegemisel üle vaadata, kuidas meeldib panipaikade paigutus või kapisahtlite ruumi jagamise võimalused.
„Puhtus vannitoas on üks peamisi reegleid, mistõttu on vannitoakeraamika valik eriti oluline. Kui glasuuri poorsus on optimeeritud, on veepritsmetel ja mustusel raskem WC-pottidele ja valamutele jälgi jätta. Sellised WC-potid ja valamud on ka kergemini puhastatavad ja nad ei vaja spetsiaalset tugevamat kodukeemiat. Kuid ka heast keraamikast valmistatud WC-pott võiks olla valmistatud modernse tehnoloogia viimase sõna järgi. Näiteks WC-potti, millel on halvasti arvutatud loputusvool – mis nupule vajutades pritsib üle servade, tekitab liigset müra, mis on eriti häiriv öösel WC-s käies, kui võib ka pereliikmeid üles äratada. Selliste detailidega tuleks arvestada, ja konsulteerida spetsialistidega, milline variant pole mitte ainult visuaalselt atraktiivne, vaid ka kvaliteedilt usaldusväärne,“ ütleb Priit Roostalu.
Tema hinnangul nõuab kaasaegse ja mugava vannitoa sisustamine head eelettevalmistust ja hoolikat sanitaarsüsteemide valikut, mis võib luua kauakestva mugavuse ja võimaldada hooldusprotsesse edaspidi oluliselt optimeerida.
