Võitlus närilistearmeega. Ära lase oma kodu ja aeda vallutada!

Kristina Traks

Närilistel on väga tundlik haistmine ja võõralt, näiteks sigaretisuitsu järgi, lõhnavat mürki nad pigem ei puutu. | Shutterstock

Harva piirduvad närilised veel võrdlemisi viisaka seina sees krabistamisega. Üldiselt suudavad nad korda saata keskmise suurusega kaose – olgu selleks siis toiduainete rikkumine, mööbli ja seinte närimine või juhtmete läbi hammustamine. Rääkimata sellest, et nad levitavad haigusi.

Ei maksa arvata, et hiired-rotid ainult keldrites ja pööningul ringi sebivad. Väga vabalt võib nende pesa avastada näiteks kevadel murutraktorit käivitades selle kapoti alt või hämmastaval kombel koguni igapäevaselt käigus oleva auto tagatulest, kuhu ettevõtlik hiireperekond on teisaldanud suure osa autoistmest välja uuristatud polstrist. Tundub, et neid väikesi närijaid ei võta ussi- ega püssirohi ning nad söövad kõike, alates köögiviljast keldris, lõpetades seebiga saunas.