Umbrohtudele tuld!

Teija Aaltonen
Tugevate juurtega umbrohtudest on kitkumisega raske lahti saada – mitmeaastaste umbrohtude juureosi jääb ka peale väljakitkumist mulda ja taimed ilmuvad samasse paika ikka ja uuesti. | Rakennusmaailma

Umbrohud on aiale nuhtluseks varakevadest alates kuni pakaseilmadeni. Umbrohutõrjet võib teha ka tulega. Harrastusaedniku kätte sobib kergekaaluline gaasi või elektriga töötav umbrohupõleti.

Umbrohud on taimed, kes inimese vaatevinklist vaadates kasvavad vales kohas. Koduses aias segavad nad maaviljelust, laiavad marjapõõsaste all ja rikuvad lillepeenraid, levides ka värskes mullas, tõrjudes kõrvale inimese istutatud taimed.

Üheaastased seemneumbrohud levivad just oma nimele vastavalt seemnetega kergesti ja kaugele. Mitmeaastased juurumbrohud on visad ja hoiavad oma kasvukohta just oma tugeva juurestiku tõttu, nagu kõik, kes on kitkunud maast orasheina, kogenud on. Harrastusaednik peabki umbrohtudega võitlema kevadest sügiseni.

Lõppude lõpuks on tõhusaim umbrohutõrje nende visa ja hoolikas kitkumine, mis algab juba varakevadel. Eriti sügavale juurduvad umbrohud, nagu põldohakad, saab kontrolli alla, kui nende maapealsed osad järjekindlalt hävitada. Parim umbrohtude tõrje on nende ennetav tõrjumine. Mullapinna katmine ja tugevad ning elujõulised viljelustaimed ei anna umbrohtudele võimalust võimutsema hakata.


Tuliselt võitlusse umbrohtudega
 

Tüütava umbrohukitkumise või umbrohutõrjekemikaalide kõrvale on pakkuda arvestatav teine moodus – umbrohtusid saab hävitada ka tulega. Jalutuskepilaadsed kerged, gaasi või elektriga toimivad umbrohupõletid teevad tõhusat tööd. Umbrohupõleti tööpõhimõte on lihtne – umbrohutaime kuumutatakse leegiga kolme sekundi jooksul umbes kümne sentimeetri kauguselt.

Umbrohupõleti põhimõte on tekitada taimele rakustruktuuri muutev kuumašokk, mille tõttu peatub taime veeomastusvõime ja taim sureb. Leegiga tasub mõjutada ka taime mullast võrsunud vart. Umbrohu maapealne osa närbub ja taim sureb paari päeva jooksul. Õigesti leegitatud taime lehed muutuvad servadest mustaks, lehtede värske olemus muutub närbunuks ja ka läige kaob lehtedelt. Kui töö tulemus algul ehk paneb kahtlema, võib kuumusega töödeldud taime jahtunud lehte sõrmede vahel muljuda – kui sõrmega pigistamise jälg on lehel nähtav, on põletamine korda läinud.

Võib olla suur kiusatus kärsatada kogu aiateeplaate kirjav umbrohupataljon ühe raksuga söeks, aga selle mõttega võiks siiski piiri pidada. Täiesti tuhaks põletatud umbrohu maapealse osa juured säilivad mullas elujõulistena – taim alustab uuesti võrsumist oma tugevate mullas olevate juurte abil.


Korduvtöötlemine
 

Umbrohupõleti pole mingi imevahend, mis ühe korraga kaotaks nuhtluseks olevad umbrohud aiast kogu suveks. Umbrohupõletiga saab lahti küll osast õrnema kasvuga üheaastastest umbrohtudest, ent mitmeaastaseid ja tugeva juurega umbrohtusid tuleb töödelda korduvalt. Leegiga põletamine muidugi erineb muudest umbrohtude maapealse osa hävitamise moodustest. Kui umbrohu maapealset osa piisavalt tihti maha lõigata, niita või leegiga põletada, annab taim viimaks alla ega taha vastaval kohal enam kasvada.

Umbrohtudest sitkeimad on võililled, ohakad ja nõgesed, kellel on tugev juurestik. Neid taimi peaks leegitamisega töötlema umbes nelja päeva tagant; alates kolmandast korrast hakkab nende kasvujõud vaibuma.

Veidi nõrgemate umbrohtude puhul tasub põletamist korrata umbes paari nädala pärast. Kevadsuvel on taimede kasv kiire ja põletamistõrjetki peab tegema tihemini; heinakuust alates piisab juba, kui kolme nädala tagant põletamistõrjet teha.

Sügise niiskete ilmadega on hea aeg põletamisega umbrohutõrjet teha. Paljud seemnetega levivad umbrohud võivad idaneda juba sügisel, talvituda ja kevadel saavadki hea kasvuhoo sisse. Sügisel hävitatud umbrohud annavad kevadtöödes rohkem hõlpu.


Ennekõike tuleohutus!
 

Leegitamine mõjub kiiresti, ent on vaja järgida turvalisust. Tuleohutus on vaja tagada täielikult: tööriista suuisest väljuval leegil peab silm pidevalt peal olema ning kuival põuaajal ja tugeva tuulega ei tohi leegitamisega umbrohutõrjet üldse teha. Parim aeg umbrohupõletiga töötada on vihma järel. Peab aga meeles pidama sedagi, et kerge suvevihm niisutab vaid maapinda, aga sügavamal võib maakamar olla purukuiv, samuti põõsaste alumised oksad. Leegitamistööd tehes on asjakohane alati hoida läheduses veeämbrit või kastmisvoolikut.

Leegi suunamine vaid umbrohutaimele võib olla üsna ebamugav, kui tööd peab tegema peenramaal või näiteks põõsaste juures. Peenramaal õnnestub leegitamine parimini pärast seemnete külvamist, aga enne kui taimed mullast tärkavad. Ettevaatlikult võib tärganud taimerivide vahel umbrohtusid siiski töödelda.

Muud aiataimed peaks enne umbrohu leegitamist mingil kombel kaitsma, kui on oht, et leek neile liiga lähedale satub. Näiteks heki servas umbrohtu leegitades oleks abiks lai plank või paksem laud mida töö edenedes pidevalt veega märjaks kasta.

Umbrohupõletiga ei sobi töötada kus tahes. Kitsastes kohtades on suur oht rikkuda ka naabertaimed. Umbrohupõleti on käepärane töövahend harrastusaednikule, kes soovib oma aia liivarajad ja plaatidega sillutatud õue ning õueteed hoida umbrohtudest puhtana. Suuremate alade jaoks ja profikasutuseks on olemas ka käruga lükatavaid mitme suuisega umbrohupõleteid, mis toimivad suure gaasiballoniga.

Sarnased artiklid