Spiraalmaaküte: millal on see mõistlik valik?

TM Kodu&Ehitus
Spiraalkollektorite paigaldamine. | Tootja

Spiraalkollektoreid kasutatakse, kui pinnasekollektori paigalduseks vajalik vabalt kaevatav maa-ala on ebapiisav. Spiraalkollektoritega on vajaminev ala vähemalt kaks korda väiksem – sestap on need eriti levinud Saksamaal, kus krundid väikesed ja pinnas niiske. Ent meilgi ju maa hinnas.

Energeetilisi erinevusi pinnase-, spiraal- või energiakaevude lahendustel ei ole, sest kõikidel juhtude on kasutatav mäemass ligilähedaselt sama. Spiraalkollektorite kasutamine võimaldab ehitada passiivjahutussüsteemi, sest jahutusvajaduse korral, kus üleliigne soojus viiakse elamust pinnasesse, spiraalkollektoritega lahendustes pinnas ei soojene üles. Pinnasekollektoriga lahendustes on pinnas soojenenud juba jaanipäevaks ja ei võimalda enam kasutada välisosa passiivjahutuseks.
Spiraalkollektori üks erilahendus on hoonealuste vaiade kasutamine soojuse ja jahutuse saamiseks. Hoonealuste vaiade kasutamisel ei tohi soojussiirdevedeliku temperatuur langeda alla 0° C.


Paigaldus kallis, tulem efektiivne
 

Movek Grupi juht Heino Uussaar ütleb, et tema ettevõte on 9 aasta jooksul ehitanud ligi 600 hoonet ja negatiivne tagasiside puudub. "Kõik spiraallahendused on väga ökonoomsed, spiraale saab kasutada lisaks elamu kütmisele ja tarbevee soojendamisele ka talvel ventilatsiooni eelsoojenduseks ja suvel passiivjahutuseks," selgitab ta.

Spiraalkollektori paigaldamine on ligikaudu kaks korda kallim pinnasekollektorist, kuid oluliselt odavam energiakaevudest. Töö käib nii: jadamisi ühendatakse kolm või neli spiraali, mis koondatakse kollektorkaevu, ning sealt tuuakse magistraalid elamu tehnilisse ruumi. Kollektorilahenduste projekteerimine ja paigaldamine peab jääma spetsialistidele, et valmiks tasakaalustatud spriaalkollektorite süsteem, kus kõikides spiraalides on ühesugune vooluhulk, ning välditud oleks aladimensioneerimine.

Õigesti paigaldatud lahenduse korral on spiraalkollektoritega lahendus pinnasekollektorist efektiivsem, sest soojussiirdevedeliku temperatuur on kõrgem, kuna paigaldussügavus on kuni 3,5 m.


Kuhu sobib?
 

Spiraalkollektorid sobivad lahendustesse, mis asuvad aladel, kus ei ole pae- või liivakivi ega muid takistusi sügavate kaevete tegemisel kuni 3,5 m. "Eriti sobivad kõrge veetasemega alad Tallinnas – näiteks Pirita, Kristiine, osa Kakumäe eramutsooni, Nõmme, ka Pärnu linn ja Tartu," teab Heino Uussaar kogemustest.

Mida väiksem on pinnaseniiskus, seda rohkem tuleb paigaldada spiraale. Näiteks 11 kW saamiseks liigniiskes pinnases on vaja 30 ja kuivas pinnases koguni 44 spiraali.
Uussaar märgib, et spiraallahenduseni peaks jõudma juba projekteerimise käigus, kui selgub, et pinnasekollektorit paigaldada pole võimalik, energiapuurkaevud on liiga kallid ja maasoojuspumba kasutamine on siiski A-klassi maja ehitamisel prioriteet.
Spiraalkollektorid paigaldatakse krundi väliperimeetrist vähemalt 2 m kaugusele, et vältida maakontuuri mõju naaberkruntidele. Paralleelsete spiraaliliinide vahekauguseks jäetakse ca 3,0–4,0 m.

Pikemalt saab lugeda ajakirjast TM Säästlik Kodu.

Sarnased artiklid