Rõõm seksist kogu eluks

Kaili Laansalu
Kodutohter
Paratamatult on igas paarisuhtes faasid: kirefaas, rahunemisfaas ja seejärel taas tõusufaas. | Shutterstock

Seksuaalsusest räägitakse palju ja üha  avatumalt. Seda, mis paarisuhet ohustab ning kuidas hoida seksuaalelu rahuldust pakkuva ja rõõmutoovana pikkade  aastate jooksul, aitab lahti mõtestada   liiniline seksuoloog Lemme Haldre.

Ühest küljest on seksuaalne haritus toonud kaasa seksuaalselt aktiivse ea pikenemise ja seksuaaltervise paranemise, teisest küljest võib liigne infohulk luua kaksikmoraali ja ebarealistlikke ootusi.

Seksuaalsusega seotud paarisuhteprobleemidega pöördutakse terapeudi poole kõige enam vanuses 35–45 eluaastat. “See on aeg, kui esimene kirg on suhtes üle läinud, lapsed on olemas ning hakkab tekkima jälle rohkem aega iseendale ning oma partnerile,” selgitab Lemme Haldre. “Sageli otsivad abi mehed, arvates, et äkki on paarisuhtel midagi viga, kui tunded on kadunud või naine ei soovi enam nii palju seksida kui varem. Ühtelugu süüdistataksegi just partnerit. Kui pere elukäiku lähemalt uurida, siis võib selguda, et neil on nelja- ja pooleteiseaastane laps, mõlemad vanemad töötavad täiskohaga, palju on kroonilist magamatust ja väsimust. Naine ütleb, et ta ei ole mitte partneri vastu huvi kaotanud, vaid on lihtsalt päevast väsinud, lastest väsinud ja sooviks ainult magada. See on hästi tüüpiline.”

 

Bioloogilised  rütmid ja mõjud
 

Paratamatult on igas paarisuhtes faasid: kirefaas, rahunemisfaas ja seejärel taas tõusufaas. Ka mehe ja naise bioloogiline rütm ei ole päris ühesugune. Lemme Haldre toob välja, et naistel kasvab seksuaalne huvi enne kliimaksit hästi tugevalt. Meestel aga tekivad umbes 50. aastate ümber tihti erektsiooniprobleemid. “Mingi hulk naisi on sellest väga häiritud, kahtlustatakse, et mees huvitub kellestki teisest. Tegelikkuses on olukord tingitud lihtsalt bioloogilistest rütmidest.”

 

Vanusevahe  kasuks või kahjuks
 

Partnerite suurem vanusevahe lubab sageli küll seksuaalses mõttes püsida mõnda aega paremini ühes rütmis, kuid võib kaasa tuua muid muresid. Lemme Haldre täpsustab: “Üks osa inimesi on sellised, kes hakkavad otsima seksuaalset kirge uuest suhtest, kuna tunnevad, et pikemat aega kestnud suhe on ennast selles osas ammendanud. Enamasti on mehed need, kes lähevad teisele ringile, ja sageli on uus naine tunduvalt noorem. Paljud neist jõuavad aga mõne aasta pärast tagasi nõustamisse, sest on tehtud otsusega rahulolematud.”

Kui partner on palju noorem, võib inimene tunda, et ta ei kuulu kaaslase sõprade seltskonda, ning tekib arusaamatusi. On noori naisi, kes tunnistavad omavahel, et nende vanem mees tahab õhtul vaikselt kodus olla, sest on elus paljud asjad läbi teinud ja teda seiklused enam ei huvita – ta tahab turvalist pereelu. Teisel poolel on aga teistsugused huvid: tahaks ööklubides käia ja sõpradega kohtuda. “Osal juhtudel soovib naine seksuaalset aktiivsust rohkem kui mees, kes võibolla oli uue suhte alguses seksuaalselt märksa aktiivsem. Erinevad vajadused ja soovid võivad kaasa tuua ka emotsionaalse kaugenemise,” räägib seksuoloog.

Olukord võib olla ka vastupidine. Suhetes, kus mees on naisest noorem, tekivad nii mõnigi kord probleemid just naise enesehinnangu tõttu. Lemme Haldre sõnutsi pöördub sellistel juhtudel terapeudi poole tihti just mees, kes väidab, et ta on täiesti eelarvamustevaba ja vanusevahe ei mängi tema jaoks mingit rolli. Naine aga võrdleb ennast noorematega ja kardab, et suhe ei jää püsima ning et mees ikkagi mingil hetkel leiab omavanuse naise, kellega perekond luua.

 

Hoida lähedust  ning ühisosa
 

Kui lapsed on väikesed, siis keerleb elu nende ümber ja inimesel kaob ära minapool – aeg endale – ning ka ühisosa partneriga nähakse vaid kodustes toimingutes ja lastekasvatamises. Kui lapsed aga enam nii palju tegelemist ei nõua, tuleb hakata uuesti avastama iseennast ja oma kaaslast.
Lemme Haldre sõnul tuleks alustada lihtsatest asjadest. “Vahest aitab ka see, kui partneriga õhtuti koos jalutamas või kepikõndi tegemas käia. Tekivad teistsugused teemad, mille üle arutada. Võibolla kodus üldse ei räägitagi üksteisega, ei huvituta kaaslase mõtetest ja tegemistest, polegi ühiseid teemasid. Kuidas naine siis seksigi soovib?”

 

Salakarid internetis ja meedias
 

Üks tõsine paarisuhteid mõjutav probleem on kindlasti internetiporno ja seksuaalsuse kerge kättesaadavus. “On hulk mehi, kel ei ole küll kõrvalsuhteid, kuid kes regulaarselt vaatavad internetipornot,” toob Lemme Haldre esile. “Naised võivad tunda ennast sellest häirituna, sest pornofilmides figureerivad kaunid naised, kes näevad hoopis teistmoodi välja. See mõjutab naise enesehinnangut ja ta ei soovi seksida.”

Kui see paarisuhet häirib, tuleks sellest kindlasti omavahel avameelselt kõneleda. Seksuoloogi sõnul ütlevad mehed tihtipeale, et need on kaks eri asja. Kui aga naine tunneb ennast häirituna, peaks partner mõtlema, kas ta on valmis oma käitumist korrigeerima.

Partnerite seksuaalsuhteid mõjutavad halvasti ka sotsiaalvõrgustikud. Kui üks pool terve õhtu internetiavarustes teistega suhtleb, siis see põhjustab emotsionaalset kaugenemist oma kaaslasest. On inimesi, kellele emotsionaalne reetmine mõjub isegi laastavamalt kui füüsiline.

 

Ebarealistlikud  ootused häirivad
 

Pornofilmid ja meedia kaudu levivad väärkujutelmad seksuaalaktist seavad sageli ebarealistlikke ootusi. “Tihti kestab nendes filmides meestel erektsioon tunde. Pärisellu seda üle kanda võimalik ei ole ja meestel tekib tunne, et nad ei suuda piisavalt kaua erektsiooni hoida,” selgitab Lemme Haldre. “Ka naiste puhul võib filmidest jääda mulje, nagu orgasm peaks olema selline, et seinad värisevad. Orgasmi kogetakse aga väga erinevalt. See võib olla ka soe ja laineline tunne, mis üldse ei pane karjuma ja väänlema, nagu filmis nähtud.”
Meedias nähtu võib panna inimesi mõtlema liialt sellele, millised nad näiteks seksi ajal välja paistavad. Seksuoloogi sõnul pärsib see tõelise naudingu ning rõõmu kogemist.

 

Võta elustiil  tähelepanu alla
 

Seksuaalset aktiivsust mõjutab alati ka inimeste elustiil ja tervis. Kindlasti on oluline külastada regulaarselt naiste- ja meestearsti. Lemme Haldre rõhutab, et seksuaalprobleemidega paaride puhul on nii mõnigi kord esimene samm ühe või teise partneri harjumuse korrigeerimine. “Alkohol, suitsetamine, passiivne eluviis – kõik need pärsivad seksuaalset aktiivsust. Samuti mitmesugused haigused, näiteks kõrgvererõhktõbi, südame-veresoonkonnahaigused, diabeet. On hulk ravimeid, millel võib olla seksuaalsust pärssiv kõrvalmõju. Seetõttu tasub arstiga seksuaalprobleemide korral ravimite asjus nõu pidada. Sageli on võimalik ravimeid muuta ja kõrvaltoimet vähendada. Abi võib olla ka toitumise ülevaatamisest ja kehakaalu langetamisest.”

 

Vanusega enese kindlus kasvab

Kui varem oldi seisukohal, et naise kliimaksisse jõudmisega seksuaalsus lõpeb, siis praegu on inimesed julgemad, avatumad ning ka seksuaalelu kestab pikemalt.
Lemme Haldre kogemused näitavad, et pikalt koos olnud inimesed võivad seksuaalelu rõõme nautides kogeda hoopis suuremaid elamusi. “On naisi, kes nooruses said orgasmi ainult kliitori kaudu ja kogevad vaginaalset orgasmi esimest korda alles peale 40. eluaastat,” toob Lemme Haldre näite. “Sageli on selle taga suurem usaldus partneri vastu, koos ollakse läbi tulnud keerulistest eluhetkedest ning ühtekuuluvustunne on suurem kui nooremas eas.” Ka naise enesehinnang vanuse kasvades tihti hoopis tõuseb

Põhjalikumalt ilmus lugu Kodutohtris.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid