Tegemist on aed-mädarõika sordiga ’Variegata’, mille lehed on vägagi pilkupüüdvad. Kuna valgekirjud lehed on sama suured kui harilikul mädarõikal, siis paistavad nad aias kaugele silma. Kui lehtede kirjusus välja arvata, siis on ’Variegata’ igatpidi nagu tavaline aed-mädarõigas.
Mädarõigast loetakse üheks kõige sitkemaks taimeks – kord kasvama läinuna on temast pea ilmvõimatu lahti saada. Aga kas seda ongi vaja? Kaeva sügise lähenedes tema juured välja (ära muretse – mõned juurejupid jäävad ikka mulda ja nendest kasvavad kevadel uued taimed), puhasta ära ja lase läbi hakklihamasina. Õues on seda toimingut targem teha. Hakkmassi kogumiseks seo masina otsa kilekott – nii on nutmist vähem. Edasi pole muud, kui lisa hakkmassile natuke äädikat ja naudi.
Poolakad segavad mädarõikamassi hakitud punapeediga. Veelgi lõunapoolsemad kokad kasutavad peedi asemel õunu ja tavalise äädika asemel veiniäädikat.
Proovi mõnele rammusale supile vahetult enne söömaasumist koos tavalise maitserohelisega ka mädarõika noori lehti peale hakkida. Toitu maitsestades arvesta, et keetmisel-praadimisel mädarõikale maitset andvad ühendid lagunevad. Mündid ja küüslauk pidavat mädarõikaga hästi kokku sobima. Teadagi on mädarõigas asendamatu kurkide hapendamisel.
Aed-mädarõikal on uriini väljutav toime, temast on abi köha ja nohu korral. Sega lusikatäis mädarõika hakkmassi sama koguse meega, võta sisse ja nohu laseb sul jälle läbi nina hingata. Kui mõni liiges või lihas valutab, siis võid sellele asetada kirjeldatud segust mähise.
Ülaltoodust saab järeldada – aias peaks korralikuks kokkamiseks ja tabletivabaks ravitsemiseks üks mädarõigas olema. Vali tavalise asemel kirjulehine ’Variegata’ ja sul on aias üks pilgumagnet juures.
Miks & kuidas
* Mädarõikale meeldib viljakas ja püsivalt parasniiske muld ning päikseline kasvukoht.
* Teod ja nälkjad on tunnistanud mädarõika lehed ülimalt isuäratavaks.
* Mõnikord kasvatab ’Variegata’ tavalisi, rohelisi lehti. Need lõika kirjute hulgast halastamatult välja.
* ’Variegata’ vajab pärast väheldase taimena istutamist 2–3 aastat aega, et rahulikult kasvada. Alles pärast seda eksponeerib ta oma kirjuid lehti täies ilus. Samas vanadel taimedel lehtede kirjusus väheneb.
* Õisikud võid eemaldada – need pole eriti ilusad ja niiviisi vabaned isekülvi ohust.
Põnevatest taimedest saad lugeda raamatust "Aia aarded".
