KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

Pidev väsimus ei pruugi olla ealine iseärasus

Kodutohter
| foto: Shutterstock

Liigesed on kanged ja treeningust taastumine võtab igaviku. Paljudele keskealistele inimestele tuttavaid sümptomeid on lihtne ignoreerida või stressi ja vananemise arvele panna – aga nende taga võib olla midagi tõsisemat.

 

Näiteks krooniline põletik. Ingliskeelne meedia kasutab selle kohta terminit inflammaging. Nimetus on kombinatsioon sõnadest inflammation ja aging.
See kirjeldab madala astme, püsivat põletikulist seisundit, mis tekib vanusega isegi ilma ilmse infektsiooni või haiguseta. Põletik võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid. Siin on mõned näited.

1. Pidev väsimus ja madal energiatase
Väsimust ja kehva taastumist võib põhjustada keha põletikuline seisund.
Pidevat loidust ei tohiks alahinnata, kuna see võib olla märk põletikulistest haigustest, nagu MS, luupus või reumatoidartriit. Põletiku sümptomid võivad halvendada ka unekvaliteeti. See loob nõiaringi: ebapiisav uni võib omakorda põletikulist seisundit süvendada.


2. Valutavad liigesed ja jäigad lihased
Osteoartriit on haigus, mis vanusega sageneb, kuid mitte kõik lihas- ja liigeseprobleemid ei ole sellest põhjustatud. Põletik võib olla algpõhjuseks, eriti kui valu esineb korraga mitmes liigeses.

3. Ajuudu ja mäluprobleemid
Keskendumisraskuste põhjuseks on lihtne süüdistada stressi või kiirustamist. Ajuudu või mälulünki seevastu seostatakse kergesti vananemisega. Kuid need kognitiivsed sümptomid võivad viidata ka haigusele, mis on seotud kehas esineva põletikuga, seega tasub lasta end arstil üle vaadata.

4. Seedeprobleemid ja mao sümptomid
Seedetrakti sümptomid võivad viidata lokaalsele või süsteemsele põletikulisele seisundile. See võib põhjustada iiveldust ja isutust. Põletikulise soolehaiguse sümptomiteks on kõhulahtisus ja verine väljaheide.

5. Kuivad silmad
Kroonilist põletikku võib näha ja tunda ka silmades. Need tunduvad kuivad ja ebapiisava pisaravedeliku tõttu võivad silmad kipitada.
Silmad võivad muutuda ka kergesti punaseks ja väsida. Kuivus võib raskendada kontaktläätsede kandmist, hägustada nägemist ja muuta silmad valguse suhtes tundlikumaks.

6. Seljavalu
Alaseljavalu peetakse sageli keskealiste ja eakate inimeste tavaliseks hädaks. Teatud tüüpi alaseljavalud on aga otseselt seotud kroonilise põletikuga.
Näiteks spondüliidi korral mõjutab krooniline põletik tavaliselt alaselga. Põletikuga seotud seljavalu on sageli kõige hullem hommikul või pärast pikka tegevusetuse perioodi.

7. Tasakaaluprobleemid
Muutused kõndimises või pearinglus kõndimisel võivad olla märgid sellest, et põletik häirib närvisignaale. Eriti kui tasakaaluprobleemid segavad pidevalt igapäevaseid ülesandeid, võivad need olla tingitud kroonilisest põletikust.

8. Naha muutused
Põletikku võib näha ka nahal. Mõned kehas esineva põletikuga seotud haigused võivad põhjustada löövet, eriti kätel ja jalgadel. Lööve on külmas märgatavam. Pidev näo punetus, naha tundlikkus ja kuivus võivad olla tingitud ka keha põletikulisest seisundist.

Mida saab sellega ette võtta?

Kuidas siis teada saada, kas kehas esinevad muutused ja aistingud on tingitud vanusest või kroonilisest madala astme põletikust? Üks võimalus on teha vereanalüüs, sest näiteks CRP tase võib paljastada madala astme põletiku. 

USA-s asuv Browni Terviseülikool soovitab oma veebisaidil kroonilise põletiku raviks nelja viisi:

1. Tervislik toit. Keha põletikulist seisundit saate kontrollida toitumisvalikute abil. Parim viis selleks on süüa puuvilju, lehtköögivilju (nt spinat ja lehtkapsas), rasvaseid kalu (nt lõhe), pähkleid, oliiviõli ja täisteratooteid. Samuti peaks vältima tugevalt töödeldud toite, rafineeritud süsivesikuid, kõrge rasvasisaldusega piimatooteid, praetud toite ning punast või töödeldud liha.


2. Suitsetamisest loobumine. Suitsetamine on teadaolev reumatoidartriidi riskitegur ja soodustab põletikku kogu kehas.

3. Aktiivsus. Regulaarne treening toimib loodusliku põletikuvastase vahendina. Isegi 30 minutit reipalt kõndimist, ujumist või jalgrattasõitu päevas võib avaldada mõju. Venitus- ja jõutreening on samuti kasulikud.

4. Regulaarsed tervisekontrollid. Oluline on käia regulaarselt tervisekontrollis ja jälgida selliseid näitajaid nagu vererõhk ja kolesterool. Hea mõte on rääkida oma arstile kõigist muutustest, mida te oma kehas märkate, et neid saaks uurida.


Sarnased artiklid