Uuring: eestlane tahab vähendada suhkru ja soola tarbimist, kuid tootekirjeldused tekitavad segadust

Väitega "Mind huvitab, kuidas vähendada suhkru ja soola koguseid oma igapäevases toidus" nõustus 63% uuringus osalenud Eesti elanikest. Kuigi küsitlus näitas, et huvi tervislikuma toidu vastu on laialdane, märkis vaid 44% inimestest, et nad reaalselt uurivad pakendilt kui palju tootes suhkrut ja soola sisaldub.

Pakenditelt soola ja suhkru sisalduse kohta uurivad kõige rohkem nooremad inimesed. “Kõige usinamad on selles osas 30-39 aastased, kellest 52% vastas, et uurivad pakendilt suhkru- ja soolasisalduse kohta. See on igati loogiline, sest selles eas tehakse tihti süüa väikelastele ja kujundatakse pere toitumisharjumusi,” sõnas küsitluse tellinud Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste. Mõnevõrra vastuoluline on olukord 60+ vanusegrupis, kes olid kõige rohkem huvitatud soola ja suhkru vähendamisest oma toidulaual, kuid samas uurivad nad pakendidelt selle kohta kõige vähem (40% vastanutest).

Tooteetiketid vajavad selgust

Vastuolu suhkru ja soola tarbimise vähendamise soovi ja märksa tagasihoidlikuma pakendisiltide lugemise vahel võib selgitada asjaolu, et enam kui kolmandik (38%) küsitluses osalenutest tunnistasid, et neil on keeruline hinnata, mida etiketil esitatud teave inimese tervise jaoks tähendab.

“Eesti inimeste tahe oma toidulauda tervislikumaks muuta on tugev, ent nagu andmed näitavad, siis paljudel puuduvad harjumused või oskused toidupakenditelt kriitilist infot välja lugeda. See on oluline sõnum nii toidutootjatele kui ka riigile, sest elanikkonna tervisekäitumise parandamiseks ei piisa üksnes üldisest teavitustööst, vaid muuta tuleb ka tooteinfo esitamise loogikat, et see oleks igale inimesele kiiresti ja selgelt hoomatav,” sõnas Pajuste.

Kui vaadata tootesiltide toitumisalasest teabest arusaamist vanusegruppide kaupa, siis väga suurt erinevust siin ei ole. Kõige enesekindlamad on toiduinfo tõlgendamisel 30ndates eluaastates vastanud, kellest 36% tajub selles osas raskusi. Vahemiku teises otsas asuvas 50-74-aastaste vanusegrupis on neid, kellel on raskusi pakendite toitumisalasest teabest arusaamisega mõnevõrra rohkem, jäädes 39-40% vahemikku.

“Nende tulemuste tõlgendamisel tasub meeles pidada, et tegemist on natuke ebameeldiva küsimusega, sest alati pole inimesel aega, tahtmist või ka teadmisi toote tagaosas olevasse etiketti süveneda. Seega võib olla neid, kelle jaoks on pakendil olevat infot keeruline mõista, hoopis rohkem,” leidis Pajuste.

Selgemat märgistust toetavad nii lastearstid kui ka ministeerium

Euroopas on kasutusel mitmeid süsteeme, millega võetakse lihtsustatult kokku konkreetsete toidutoodete kasulikkus inimese tervisele. Tuntum neist on Nutri-Score, mida Eestis tegutsevatest suurtest poekettidest kasutab Lidl.

Norstati poolt tänavu augustis läbi viidud küsitlusest käigus uuriti ka seda, kui suur on Eesti inimeste teadlikkus Nutri-Score märgistuse osas ja kuidas see märgis on vastu võetud. Võrreldes 2024. aasta samasuguse küsitluse tulemustega on teadlikkus Nutri-Score märgise osas kasvanud kolm korda.

Teadlikkuses ja Nutri-Score märgise mõjus joonistub välja väga tuntav põlvkondlik erinevus. Kui 18-29-aastaste noorte seas on Nutri-Score märgise sisuga kursis koguni 44% ning pea poolte (47%) ostuotsuseid see ka mõjutab, siis üle 50-aastaste hulgas jääb teadlikkus kõigest 13-16% piiresse.

“Süsteem, mis aitab ostjatel tervislikumaid valikuid teha, vajab Eestis veel tutvustamist ja lahtiselgitamist ning seda mitte ainult klientidele vaid ka toidutootjatele. Oleme saanud palju positiivset tagasisidet Lidli poolt kasutatavale Nutri-Scorele nii lastearstide kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt, mis annab kinnitust, et teema on suurem kui jaemüügisektor ning selle laiema kasutuselevõtuga on mõistlik edasi minna,” ütles Pajuste.

Küsitluse viis augusti lõpus läbi Norstat. Küsitluses osales 1000 inimest üle kogu Eesti ja valim oli esinduslik vanuse, soo, rahvuse ja piirkondlikus lõikes.