Magad igal ööl kaheksa tundi, aga oled ikka väsinud? Põhjus võib olla unerütmis
Hea une saladus ei peitu üksnes magatud tundide arvus. | foto: ShutterstockPaljud inimesed püüavad magada igal ööl kaheksa tundi, kuid une kvaliteeti ei määra ainult selle pikkus. Ekspertide sõnul on oluline ka see, kas läheme magama ja ärkame iga päev enam-vähem samal ajal. Ebakorrapärane unerütm võib mõjutada nii enesetunnet kui ka pikaajalist tervist.
Enamik täiskasvanuid vajab ööpäevas umbes seitse kuni üheksa tundi und. Sama oluline on aga hoida magamamineku- ja ärkamisaeg võimalikult korrapärane, sealhulgas nädalavahetustel.
Meie organismis töötab sisemine bioloogiline kell ehk ööpäevarütm, mis aitab reguleerida unisust, ärkvelolekut, hormoonide tootmist ja ainevahetust.
Kui inimene läheb ühel õhtul magama kell kümme ja järgmisel alles kell kaks öösel, võib see organismi tavapärast rütmi häirida.
Miks on regulaarne unerütm oluline?
Uuringud on näidanud, et ebaregulaarne uni on seotud suurema südame-veresoonkonna haiguste ja ainevahetushäirete riskiga.
2023. aastal avaldatud uuringus leiti, et une regulaarsus oli suremusriski tugevam ennustaja kui une kestus. See ei tõesta siiski, et ebaregulaarne uni oleks otseselt suurema suremuse põhjus.
Seetõttu ei tähenda korrapärane unerütm, et võiks magada vaid viis tundi ööpäevas. Piisav uneaeg, hea unekvaliteet ja regulaarsed magamisharjumused on kõik olulised.
Kas nädalavahetusel saab unepuuduse tasa teha?
Paljud inimesed magavad tööpäevadel liiga vähe ning püüavad nädalavahetusel kauem magades kaotatud und tagasi teha.
Kuigi pikem uni võib aidata unepuudust osaliselt leevendada, ei pruugi see täielikult korvata ebakorrapärase unerütmi mõju.
Kui tööpäevadel ja nädalavahetustel on magamamineku- ning ärkamisaeg väga erinev, võib tekkida niinimetatud sotsiaalne ajavööndivahetuse sündroom (social jet lag). See tähendab, et inimese päevakava ja sisemine bioloogiline kell ei ole omavahel kooskõlas.
Kuidas oma unerütmi parandada?
Kõige lihtsam on alustada kindlast ärkamisajast. Püüa ärgata iga päev enam-vähem samal ajal ning veeta hommikul võimaluse korral aega päevavalguses. See aitab organismil oma sisemist kella reguleerida.
Samuti tasub luua rahulik õhturutiin. Umbes pool tundi enne magamaminekut võiks vähendada eredat valgust, panna telefoni kõrvale ja tegeleda millegi lõõgastavaga, näiteks lugemisega.
Une kvaliteeti võib parandada ka see, kui vältida kofeiini hilisel pärastlõunal ja õhtul ning vähendada enne magamaminekut ekraanide kasutamist.
Ekspertide sõnul ei pea unerütm olema minutipealt paigas. Kui mõni õhtu venib tavapärasest pikemaks, pole põhjust muretseda. Oluline on järgmisel võimalusel harjumuspärase rütmi juurde tagasi pöörduda.
Loe ka: Mida teeb halvasti magatud öö?
