Kodumaine taim, mis aitas mul kuivuse ringist välja murda.

Autori isiklik lugu, mida on toimetatud selguse huvides.

Kui ma proovin meenutada, millal see kõik algas, ei oska ma öelda täpset päeva. See tuli aeglaselt, nii nagu enamik asju, millega me lihtsalt harjume. Kõigepealt olid need põsed, mis talvel alati veidi ketendasid. Siis hakkasid silmad õhtuti arvuti taga kipitama. Peanahk läks sügelema, ükskõik millist šampooni ma ka ei proovinud. Ja kuskil neljakümnendate lävel lisandus veel üks asi, millest ma esialgu isegi endale ei tahtnud tunnistada – ka seal, kus varem midagi probleemi ei olnud, hakkas tunda andma sama kuiv, ebamugav tunne.

Kui ma need asjad kellelegi loetlesin, kõlasid need nagu neli täiesti erinevat vaeva. Nii ma neid ka käsitlesin – eraldi kreem näole, eraldi šampoon peale, eraldi tilgad silmadele. Aga miski jäi ikka puudu, sest kõik need "väikesed asjad" tulid ikka ja jälle tagasi.

Hetk, mis pani mind teisiti mõtlema

Käisin nahaarsti juures, sest tahtsin lõpuks aru saada, mida ma valesti teen. Ja tema sõnad on mul siiani meeles: „Te ravite nelja erinevat kohta, aga võib-olla on teil tegelikult üks probleem, mis lihtsalt näitab end neljas kohas.“

Ta selgitas, et nahk ja limaskestad koosnevad rakkudest, mille membraanides on oluline roll rasvhapetel – need aitavad kaasa lipiidkihi toimimisele, mis aitab hoida niiskust sees ja välismõjusid väljas. Kui organism ei saa piisavalt vajalikke rasvhappeid, võib naha ja limaskestade kaitsebarjäär nõrgeneda: niiskus võib kiiremini kaduda ning kude võib muutuda kuivaks, tundlikuks ja ärritunuks – ükskõik, kas jutt käib näost, peanahast või limaskestadest.

Ta lisas, et see pole ainult vananemise küsimus, vaid sõltub ka sellest, kui palju vajalikke toitaineid organism igapäevaselt toidust kätte saab – ning tänapäeva menüüs võivad mõned olulised rasvhapped jääda sageli tagaplaanile.

Ta ei jäänud pelgalt seletuse juurde, vaid andis ka konkreetse soovituse – vaadata üle oma igapäevane menüü ja pöörata rohkem tähelepanu olulistele rasvhapetele, kuna neil on oma roll naha ja limaskestade normaalses toimimises. See tundus mulle kohe loogiline, sest kui probleem võib peituda ka seestpoolt, ei pruugi ainult pealispinnale suunatud hooldus olla kogu lahendus – kreem võib probleemi hetkeks leevendada, kuid ei jõua sinna, kust kuivus alguse saab.

See kõik pani mind mõtlema ning mulle meenus mu vanaema, kes ütles alati, et „kuivand puu ei anna vilja enne, kui juured on jälle joonud“ – lihtne talupojatarkus, aga äkki hakkas see hoopis uutmoodi kõnetama. Kui juured on kuivad, ei aita ju ainult lehtede pesemine.

Avastus, mis kõik kokku sidus

Hakkasin uurima, millised rasvhapped mängivad rolli naha ja limaskestade heaolus, ning sattusin korduvalt ühe nime peale, mis oli mulle seni võõras: oomega-7 ehk palmitoleiinhape. Erinevalt oomega-3-st ja -6-st, mida leidub paljudes tavatoitudes, on oomega-7 igapäevases menüüs harvemini esinev – kuid seda leidub looduslikult just astelpajus.

Astelpaju marjades ja seemnetes sisalduv oomega-7 on olnud teadusuuringute huvi all just seoses limaskestade niiskuse ja naha barjäärifunktsiooniga – see selgitas, miks minu enda "neljas kohas" avalduv probleem võiks olla üks ja seesama juur.

Miks just astelpaju?

Astelpaju on üks väheseid taimi, mille marjades ja seemnetes leidub korraga mitmeid rasvhappeid, sealhulgas oomega-3, -6, -7 ja -9, lisaks karotenoide ja E-vitamiini. Viimane aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Just see toitainete kombinatsioon teebki astelpaju nii huvitavaks – see ei keskendu ainult ühele piirkonnale, vaid toetab organismi üldist tasakaalu, sealhulgas naha ja limaskestade normaalset toimimist. Loe astelpajuõli kasulikkusest lähemalt.

Kuidas ma seda kasutasin

Läksin poodi ja seisin seal mõnda aega valiku ees – õli või kapslid? Lõpuks ostsin mõlemad. Astelpajuõli kapslid said minu igapäevaseks põhivariandiks – need on mugavad, doseeritud ja ei jäta järele seda tugevat lõhna, mis pipetiga õli puhul kohati häirib. Õli hoidsin aga käepärast, et seda vahel ka väliselt kuivematele kohtadele kanda, kui tundsin, et vajan lisatuge.

Esimesi muutusi märkasin umbes kuu aja pärast – põsed ei ketendanud enam nii palju, silmad ei kipitanud õhtuti nii tihti. Paari kuu pärast panin tähele, et ka peanahk on rahulikum ja see teine, vaiksemalt kannatatud probleem oli samuti leevenenud.

Ehtsat astelpajuõli tunneb ära selle tumeoranži, peaaegu mahagonitooni ja tugeva iseloomuliku lõhna järgi – kui pudelis olev õli on kahvatu ja peaaegu lõhnatu, on suur tõenäosus, et see on lahjendatud teiste õlidega. Sama kehtib kapslite valikul – tasub jälgida, et need sisaldaksid samaväärset, lahjendamata õli, mitte odavamat asendajat. Mina otsustasin UP+GO astelpajuõli ja kapslite kasuks – toode oli sertifitseeritud ja tootja tundus usaldusväärne.

Mida ma täna teistele soovitaksin

Ma ei ütle, et üks toidulisand lahendab kõik kuivusega seotud vaevused – iga keha on erinev ja tulemused võivad olla individuaalsed. Kui probleemid on tugevad, äkitselt tekkinud või kaasnevad muude sümptomitega, tasub kindlasti pöörduda arsti poole, sest põhjuseid võib olla mitmeid.

Aga see, mida ma ise õppisin, on lihtne: kui tunned end pidevalt „kuivana“ – ükskõik, kas see väljendub nahal, peanahal, silmades või mujal, tasub vaadata kogu pilti, mitte ainult üksikut sümptomit. Mõnikord võivad erinevad märgid viidata samale taustale ning lisaks välisele hoolitsusele on tähelepanu pööramine ka organismi sisemisele tasakaalule oluline.

Kokkuvõte

Kuiv nahk, sügelev peanahk, kipitavad silmad, ketendavad põsed, tupekuivus – need tunduvad esmapilgul erinevate probleemidena, aga minu enda kogemus näitas, et neil võib olla üks ühine põhjus. Astelpajus leiduv haruldane oomega-7 koos teiste toitainetega oli see, mida mu keha pikka aega vajanud oli – "juured", mis lõpuks said jälle juua.

Kui tunned end minu loos ära kas või ühes neist punktidest, siis tea, et sa ei ole üksi. Ja mõnikord peitub lahendus lähemal, kui esmapilgul arvata võiks.