Müra käib närvidele? Millised on lahendused?

Urve Vilk
Häiriv heli ei pruugi alati edasi kanduda mitte läbi seina, vaid võib korterisse jõuda ka lae või põranda kaudu. | Shutterstock

Naabrite juurest kostev müra on keerukas probleem, mille põhjused võivad peituda nii ruumide õhukestes seintes, kehvades konstruktsioonides kui ka kipsplaati läbivates aukudes ja pistikupesades. Mida ette võtta häiriva müra vastu?

ASi Paroc tegevjuhi Kalev Kõnni sõnul pole müraprobleemile paraku ühest retsepti ega rohtu, mis kõigile ühtmoodi hästi sobiks. "Kõik lahendused on individuaalsed ja ei pruugi olla lihtsad ega odavad – probleeme tuleb lahendada case by case,” räägib ta, et vahel on inimesed nende poole pöördudes seda kuuldes pettunud, kuna loodetakse osta mõned plaadid ja saada nende abil murele lihtne lahendus. Ta soovitab pidada nõu kindlasti ka projekteerijaga, kes oskab öelda, mis lahendusi on.
Häiriv heli ei pruugi alati edasi kanduda mitte läbi seina, vaid võib korterisse jõuda ka lae või põranda kaudu. Probleem võib siiski olla ka seinas. “Kui paneelmajas on korterites pistikupesad naaberkorteri omadega kohakuti, ilma et nende vahel midagi oleks, kostab naabri norskamine sealtkaudu otse naaberkorterisse,” teab Kõnn. Samuti kostab heli hästi naabri juurest näiteks siis, kui sellel seisavad kõlarid ilma jalgadeta otse põrandal. Ka sammumüra ülevalt võib väga hästi ära kosta.

 

Mureks kahte eri tüüpi müra

 

OÜ Aukon Eesti konsultant Dmitri Tiško ütleb, et nad küsivad kliendilt esimese asjana, milliste konstruktsioonidega on majas tegu ja millist tüüpi on segav müra: kas häirivaks on kõne, muusika, televiisor või sammumüra.
Laias laastus saab eristada kahte tüüpi müra: esiteks õhu kaudu levivat õhumüra, mis levib ka tarindite väikeste avade ja materjali pooride kaudu, ning teiseks ehitise konstruktsioonide kaudu levivat löögimüra, milleks on näiteks sammud ja toolide liigutamisest põrandal tekkiv müra.

Helilained levivad peaaegu igasuguse materjali kaudu ning seetõttu on efektiivseks heli summutamiseks tarvis kasutada erineva tihedusega materjale, mis elimineeriksid nii kõrg- kui ka madalsagedusliku müra: poorsed ja kergemad materjalid võtavad hästi kinni kõrgemate sagedustega heli ning massiivsed ja mittepoorsed materjalid isoleerivad lisaks õhumürale madalasageduslikku müra. "Kui kõrged helid vajavad isolatsiooni villaga, siis madalad tihedamat summutajat,“ selgitab Kõnn reeglipära näidetega. 
Kui tegemist on kaebustega ebapiisava heliisolatsiooni üle, teostatakse olukorra kontrollimiseks heliisolatsiooni mõõtmised, räägib OÜ Kajaja Acoustics juhatuse liige Marko Ründva, et üldjuhul selguvad mõõtmiste käigus ja tulemusel probleemide põhjused.

 

Inimesed on heli suhtes tundlikumad

 

Dmitri Tiško sõnul on viimasel kahel-kolmel aastal mõõtmiste vastu huvi kasvanud ja palju on ka eraisikuid, kes seda neilt küsivad. "Tundub, et müra on probleem, mis läheb suuremaks. Ka inimesed ise on tundlikumaks muutunud ja soovivad rohkem privaatsust ja vaikust," usub ta.

Probleeme on lihtsam lahendada tema kogemusel juhul, kui heliisolatsioon on mõõtmiste põhjal kehvapoolne, sest sel juhul võib abi olla ka lihtsast tarindist, mis annab juba palju juurde.
Kui ehitatud on hästi ja heliisolatsioon on mõõtmiste põhjal hea, ei pruugi klient lõpptulemusega nii rahul olla ja tuleb kasutada mõnevõrra raskemaid lisakonstruktsioone, et saada parem tulemus.

Kui on selge, mida teha saab, tuleb kalkuleerida, kui palju ruumi ja raha selleks kulub ja kas see on kliendi jaoks vastuvõetav. Odavam lahendus võtab Dmitri Tiško sõnul rohkem ruumi, Lisakarkassi ehitamiseks kulub minimaalselt 10 sentimeetrit, sest jätta tuleb õhuvahe, lisaks tuleb paigaldada karkass, vill ja kipsplaat.
"Kui tegu on kalli korteriga, mille ruutmeetri hind on kõrge, ei soovita ruumi kaotada. Sama väikese korteriga." Kuigi paneelid võtavad ruumi vähem, on see lahendus jälle samas kallim.

 

Paneelid kulutavad kipskarkissist vähem ruumi

 

OÜ Stopnoise juhatuse liikme Olga Tiško sõnul saab nende pakutavaid heliisoleerivaid paneelsüsteeme paigaldada otse vanale seinale. Paneelid sobivad kivist, tellistest ja betoonist seintele ning lagedele. "Tootja ei soovita seda kasutada kipsseinal, kui, siis ainult juhul, kui seinal ei ripu riiuleid ja tegu on kindlasti kahekordse kipsiga," hoiatab ta, et muidu ei pea kipssein vastu.
Kuna heliisolatsiooni seisukohast on oluline konstruktsioonile massi lisamine, kaalub paneel, mille mõõduks on 0,7 ruutmeetrit, seejuures 19 kilogrammi, mis on üsna palju. Ka põrandatele paigaldatavad paneelid on olemas, need on veelgi tugevamad. Paneelide peale käib spetsiaalne akustiline kipsplaat, mis on tavalisest kipsplaadist tihedam.

Inimesed ei taha kaotada ruutmeetreid, ütleb Olga Tiško. Paneeli eelis on just see, et ruumi ei kulu nii palju kui kipsiga ja karkassiga ehitamisel. Lahendus võib olla küll natukene kallim, aga samas jääb alles rohkem kasulikke ruutmeetreid. Pealegi ei pruugi juhul, kui seinas on aknaraamid või uksed, karkassi paigalduseks piisavalt ruumi üldse ollagi.
Sageli kasutatakse heliisolatsioonipaneele ka uute ehitiste puhul. “Kui ehitaja on teinud kuskil vea ja elanik annab sisse kaebuse, teostatakse mõõtmised ja parandused garantiikorras."

 

Sammumürast kõige keerukam lahti saada

 

Kõige keerulisem on kortermajades tegeleda sammumüraga, sest see levib konstruktsioonide kaudu – mööda põrandat ja lage. "Kõige parem oleks muuta põrandakonstruktsiooni, aga seda tuleks teha naaberkorteris ja seda naabrid reeglina ei taha," selgitab Dmitri Tiško.

Kõnn kinnitab, et probleemi on enda korteris keeruline lahendada. „Kui üleval elavad moodsad daamid, kes käivad kõpskingadega ja see segab, tuleks summutav plaat panna naaberkorteri  põrandale ehk teha töid ülemise naabri põrandaga,” ütleb ta, et sellest võib saada komistuskivi.

Olukorda annab parandada ka ripplaega – sel juhul tuleks lisaks isoleerida ka seinad –, aga tuba kümne sentimeetri võrra madalamaks teha ei soovi väga keegi.  
Paju sõltub sellestki, millised on naabrid. “Kella üheteistkümnest kella kuueni on kehtestatud öörahu, mis peaks küll kehtima, aga kas sellest alati ka kinni peetakse?” küsib Kõnn. "On kaks asja, mida elus valida ei saa: naabrid ja vanemad.”

 

Lihtsam on vigu vältida, kui parandada

 

Kõnn rõhutab, et heliisolatsioonile peaks mõtlema kindlasti juba maja ehitades. “Sest uut asja ehitades on alati kergem vigu vältida, kui hiljem tehtud vigu parandada.”
Dmitri Tiško usub, et tänapäevased projektid, konstruktsioonid ja materjalid peaksid tagama, et uusarendustes on enamasti olukord hea. Siiski võib tema kogemusel aeg-ajalt ette tulla ka ehitusvigu, mis probleeme tekitab. Sel juhul sõltub lahenduse keerukus tehtud veast.

Tulemuse headus sõltub kindlasti ka tegijast. “Akustikakonsultatsioon nõuab kogemustega spetsialisti," räägib Dmitri Tiško, et nemad teavad, mis sagedustel ja kuidas heli kostab – kõrgem sagedus tähendab üht ja madalam teist probleemi. Elanikud ise aga ei saa sageli arugi, kus probleem peitub

Ründva sõnul lähtutakse uute korterelamute projekteerimisel Eesti standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest", mille järgi kahe erineva korteri eluruumide vaheline õhumüra isolatsiooninõue on R’w ³ 55 dB.

Alates 1999. aastast kehtis projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1, kus korterite eluruumide vaheliseks õhumüra isolatsiooninõueteks olid õhumüra isolatsiooni osas R’w ≥ 55 dB ja löögimüra osas L’n,w ≤ 53 dB. Enne 1999. a kehtis projekteerimisnormide eelnõu EPN 16 (1997), kus korterite eluruumide vaheliseks õhumüra isolatsiooninõueteks olid õhumüra isolatsiooni osas R’w ≥ 52 dB ja löögimüra osas L’n,w ≤ 58 dB ehk arvestatav nõuete rangemaks muutmine toimus 1999. aastal.
 

Kõigi jaoks pole kehtivad normid piisavad

 

Ründva sõnul on standardi nõudele vastavaid seinakonstruktsioone võimalik ehitada erinevatest materjalidest ja selliselt, et kõik materjalid on sobilikud, lihtsalt tuleb valida korrektne lahendus.
Vastavalt nõudele valitakse arhitektuursetel ja konstruktiivsetel kaalutlustel sobilike seinakonstruktsioonidena kas betoonpaneelid; ühekordsed müüritisseinad (betoon-, kergkruus-, poorbetoonplokid); topeltmüüritisseinad (müüritissein, vahe villatäitega, müüritissein); müüritisseinad ühepoolse või kahepoolse heliisoleeriva vooderseinaga; või kergkonstruktsioonis kipsplaatseinad.

Seinte kogupaksused jäävad vahemikku 180–400 mm. “Selliste nõuete täitmine tagab selle, et tavaline ühe korteri olmemüra (rääkimine, televiisori vaatamine) ühest korterist teise ei kosta, kuid helivõimendussüsteemi või televiisori vali mängimine kostab mõningal määral teise korterisse, kuigi sõnadest ei saa aru.”
Inimeste tundlikkus on aga Ründva kogemusel erinev ja nii ei pea kõik standardijärgsete nõuete täitmist häirivuse ja privaatsuse seisukohast piisavaks.

“Vastavalt Taanis teostaud uuringule on leitud, et heliisolatsiooninõuded, mis vastavad standardi EVS 842:2003 eluruumivaheliste piirete miinimumnõuetele (R’w ≥ 55 dB, L’n,w ≤53 dB), ei ole ülemäära kõrged – vaid 50–65% elanikest on akustiliste tingimustega rahul.”

Sarnased artiklid