Keedusool on keha normaalseks talitluseks küll vajalik, kuid selle liigne tarbimine võib tekitada püsivaid terviseprobleeme, ka ei või liiga soolaseid toite süüa näiteks kõrge vererõhu, südame- ja neeruprobleemidega inimesed. Soola võib leida kõikjalt: alates puljongikuubikutest (kümnegrammises kuubikus on viis grammi soola!) ja lõpetades hommikusöögihelvestega. Meil on müügil isegi peekon, mis on nii tulisoolane, et seda saavad nautida vaid kirglikud soolalembid.
Millega siis soola osaliselt asendada? Selleks sobib maitseroheline, näiteks till, seller ja petersell. Suvisel ajal saame niisuguseid soolaasendajaid kodupeenralt, talvel peame usaldama ka kauplustes müügil olevaid maitseaineid pakendis. Siin aga tuleb meil kõigil olla ülimalt tähelepanelik, sest suur osa nendest sisaldab väga palju soola. Võtame näiteks sidrunipipra, mille nimetus viitab kahele põhiainele – piprale ja selle lisandile sidrunile. Aga võta näpust: tuleb välja, et kõige rohkem on selles pakendis hoopis soola! Kusjuures soolasisaldust tuleb uurida lausa luubiga, sest pakendilt vaatavad vastu nii teksti kui ka pildina vaid kaks koostisosa: pipar ja sidrun. Tootja on jätnud täpse soolasisalduse leidmise tarbija õlule ning muutnud selle nii ebameeldivaks ja raskeks kui võimalik.
Soola lisatakse toidule nii säilitusaine kui ka maitseparandajana – on selge, et soolal on meie toidulaual alati oma koht. Aga võib-olla tuleks kehtestada hoopis soolamaks, et toiduainetööstus hakkaks ka soola vähem kasutama?
Kodutohtri oktoobrikuu numbris aitab meie toidulauda magedamaks muuta toitumisteadlane Mai Maser. Samas numbris võtame vaatluse alla ka suhkru. Kas suhkur on peksupoiss asja eest, sellest räägib Eesti diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog Marju Past.