Eesti inimestele muutub kodu ümbrus aina olulisemaks, kinnitab kinnisvaraanalüütik Risto Vähi. "Eesti kontekstis on koduotsijaile kõige olulisemad tegurid parkimine, rohelus ja poe lähedus," nendib ta. Parkimisprobleem ei kimbuta aga pealinnas mitte ainult Kalamaja kitsastel tänavatel ja vanalinnas, vaid ka magalates. "Tasuta ühistransport on lihtsalt mingi kommunistlik eksperiment, kuid pealinna elanike soovi oma autot omada pole see vähendanud," leiab ta.
Bonava arendusjuht Oliver Tiidus soovitab koduotsijail aegsasti selgeks mõelda, milliseid võimalusi uus kodukoht pakkuma peaks. "Näiteks, kui on soov teha sporti ja elada aktiivselt, võivad oluliseks lisaväärtuseks kujuneda uue elupaiga lähedal asuvad spordiklubid või terviserajad, metsad ja mererand, mis on ideaalsed nii jooksuringideks kui jalutuskäikudeks. Lisaks pakuvad täna mitmed kortermajade uusarendused koduhoovis juba ka välijõusaali kasutamise võimalust, kus saab teha jõuharjutusi või venitada pärast jooksutreeningut lihaseid," soovitab ta.
Kes peresõbralikku koduümbrust otsib, sel tasub Tiiduse sõnul pöörata tähelepanu sellele, milline on uue kodukoha eraldatus suurtest maanteedest ja tihedast liiklusest. "Samuti võib otsustamisel saada määravaks, kas läheduses on koole ja lasteaedu või tekib vajadus laste transportimise järele. Sel puhul mängib olulist rolli ja pakub lahendust ka võimalik hea ühistranspordiühendus. Lisaks on suureks väärtuseks ümbruskonna pakutav huviringide valik ning mänguväljakute olemasolu koduhoovis," leiab ta.
"Kui meelsasti alustatakse hommikut kodulähedases kohvikus, eelistatakse einestada kodust väljaspool või otsitakse kodulähedasi ajaveetmise lahendusi, tuleks vaadata, millised võimalused uues kodukohas on," räägib Tiidus. "Tihti väärtustatakse ka tihedat lävimist kogukonnaga ning parkide ja muude kogunemispaikade lähedust, kus koos naabrite ja sõpradega õhtuid või nädalavahetusi veeta. "
Tiiduse sõnul võib üks elupaik katta kõik mainitud kriteeriumid. "Seda eriti uute korteriarenduste puhul, kus arendaja arvestab juba projekti planeerimisel kogu ümbruskonnaga, võttes eesmärgiks väljakujundatud naabruskonna loomise. Seetõttu leiab kinnisvaraturult aina enam hoolikalt läbimõeldud uusi kodulahendusi terviklikes naabruskondades, kus inimestel on igakülgselt hea elada," räägib ta.
Risto Vähi hinnangul üritavad arendajad lisaväärtust pakkuda ja kvaliteedile rõhuda, et mitte oma mainet kaotada. "Muidu võib ju juhtuda kasvõi see, et kui teed praaki, levib see sotsiaalmeedia kaudu kulutulena - kui mõni mõjukas arvamusliider ikka midagi ütleb, paneb see kindlasti kukalt kratsima," leiab ta.