Luba vahelduseks menüüsse sojauba. Milliseid tooteid võid sojaoast leida

Mai Maser toitumisteadlane
Soja vähendab vere kolesteroolisisaldust. | Shutterstock

Soja on väga toitev kaunvili, mis sisaldab rohkem valku kui herned ja oad. Eriliseks teeb soja see, et ta sobib ka üleminekuea vaevuste leevendamiseks.

Valgurikast soja kasvatatakse kõige rohkem Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja Brasiilias. Enamik sorte on sooja- ja niiskusnõudlikud ning pika kasvuajaga. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis, kuid üldiselt sojat imporditakse ning ta on meile võõramaine toiduaine. Mõnes allikas kirjeldatakse teda ka teraviljana.

Oma struktuurilt on sojavalgud lähedasimad loomsele valgule, kuna selles on 18 aminohapet 20-st. Hinnatud on soja lüsiinisisaldus, mida teraviljades on piiratult, ning see teeb soja heaks lisaks teraviljatoitudele. Võrreldes sojajahuga on sojaubades 3–5 korda vähem süsivesikuid ja rasvu ning seetõttu erineb ka nende energiasisaldus: keedetud oad annavad umbes 150 kilokalorit, sojajahu aga 400 kilokalori ümber.

 

Vähendab kolesteroolisisaldust
 

Sojaubades sisalduv rasv on kolesteroolivaba väärtuslik õli, mis on sarnane oliiviõliga – selles on väike küllastunud rasvhapete ja suur oleiinhappe sisaldus ning suhteliselt hea asendamatute rasvhapete – linooli ja alfalinoleenhappe – vahekord. Alfalinoleenhappe sisaldus sojas aitab kaasa luude tugevusele, soodustades kaltsiumi jäämist luudesse. Õlis leidub rohkesti letsitiini, mille vaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesteroolisisalduse suurenemist, aga ka mälu ja ajutöö probleeme.

Peale selle on sojas seedimisele hädavajalikku kiudainet, mis vähendab kolesteroolisisaldust ülemäärase kolesteroolisisaldusega inimestel.

Mineraalainetest on sojas kaaliumi, kaltsiumi, rauda, magneesiumi, fosforit, mangaani, fluori ja joodi. Arvatakse, et sojas olevast rauast omastab organism üle poole, kuna seal on see enamasti valguga seotud kujul, heemse rauana. C-vitamiini-rikaste toiduainete lisamine toidukordadele parandab taimse raua omastamist. Hinnatud vitamiinidest on sojas B6-vitamiini, mis toetab punaseid vererakke ja ainevahetust, ning B1-vitamiini, mis toetab kesknärvisüsteemi ja südametegevust.

 

Siiski ettevaatust!
 

Kui ei ole erilist meditsiinilist soovitust (näiteks lehmapiimaallergia, üleminekuperioodi häired naistel või muu), siis headest omadustest hoolimata on sojat ja sojatooteid soovitatav tarvitada mõõdukalt ehk mitte iga päev, samuti tuleks vältida päevas mitme erineva sojatoote pruukimist (näiteks sojavorst, sojapõhised desserdid, tofu).
 

Sojaoast tooted
 

Sojauba saab kasutada värskelt ja kuivatatult, peenestatult, idandatult, röstitult, jahuks jahvatatult, pressitult ja hapendatult (miso, sojapiim, tempeh).

Sojapiim

Purustatud sojaubadest eraldatakse piimasarnast vedelikku, niinimetatud sojapiima. Seda saab anda allergilistele imikutele piimaasendajana. Kasutatakse tofu valmistamiseks.

Okara

Sojapiima valmistamisel jääb üle pehme mass, mis meenutab värskelt riivitud kookospähklit. See muudab pagaritooted õhulisemaks ja kauem säilivaks ning seda võib lisada tainasse, küpsistesse, teraviljatoitudesse ja mujale.

Tofu

Lisades sojapiimale keetmisel sidrunimahla, saab sellest kalgend, tofu (sojapasta, -kalgend või -juust). Tahket massi müüakse tavaliselt veega täidetud pakendis.

NB! Tofu ei ole piimatoode.

Tempeh

Selle valmistamiseks kääritatakse purustatud sojaubasid 24 tundi, mistõttu tekib rohkesti B12-vitamiini ja toimub osaline valkude hüdrolüüs. Saadakse erilise lõhna ja maitsega mass, mis meenutab juustu. Tempeh'd võib kasutada suure valgusisalduse tõttu liha aseainena, seda võib küpsetada, aurutada, keeta või praadida.

Sojaliha

Sojaubade peenestamisel tekib rasvane jahu, mis pressitakse kokku. Valmistamise käigus kõrvaldatakse sojast tugev allergeen trüpsiin ning alles jäävad kõik soja kasulikud omadused. See on omamoodi rekonstrueeritud liha aseaine, millest saab valmistada erinevaid tooteid.

Allikas: Kodutohter

Sarnased artiklid