Kui palju ja milliseid mineraale vajavad eakad?

Üks olulisem muutus on lihasmassi kahanemine, mille tagajärjel aeglustub põhiainevahetus ning väheneb energiavajadus. Samal ajal ei vähene vitamiinide ja mineraalainete vajadus - vastupidi, see osaliselt isegi suureneb. Lisaks toimuvad hormonaalsed muutused, mis mõjutavad luutihedust ja ka lihaste säilimist. Näiteks langeb menopausi järel naissuguhormooni tase, mis kiirendab luukoe hõrenemist. Seetõttu muutub eriti tähtsaks piisava koguse kaltsiumi ja D-vitamiini saamine.

Ka võib väheneda maohappe tootmine, mis mõjutab samuti mitme mineraali (kaltsium ja magneesium) imendumist. See tähendab, et isegi mitmekesiselt toitudes ei pruugi organism saada kätte kõiki vajalikke toitaineid. lisanduvad kroonilised haigused ja ravimite tarvitamine, mis omakorda mõjutavad toitainete vajadust, aga ka imendumist.

Seega tuleb vananedes eriti teadlikult suhtuda oma menüüsse, et kõik vajaliku ikka kätte saaks. Vajaduse korral saab tuge ka toidulisanditest.

Toiduga saab magneesiumi näiteks pähklitest ja seemnetest, täisteratoodetetst, rohelistest köögiviljadest ja kaunviljadest. Kui aga toiduga tarbitavast magneesiumist ei piisa, võiks apteegist ostes eelistada paremini imenduvaid vorme, nagu tsitraat või glütsinaat. Ööpäevane magneesiumi soovituslik annus jääb 300-400 mg vahele.

Kaltsiumi soovitatakse vanemaealistele ööpäevas sageli 100 mg või ka rohkem. Peamised kaltsiumi sisaldavad toiduained on piim ja piimatooted, seda leidub aga ka rohelistes köögiviljades ja sardiinides.

Kaltsiumi manustamisel on tähtis, et organismis oleks piisavalt D-vitamiini. Seetõttu oleks mõistlik valida apteegis selline kaltsiumipreparaat, millesse oleks D-vitamiin juba lisatud.

Kaalium on organismis ülitähtis, sest aitab tagada südame ja lihaste normaalse töö ja reguleerida vererõhku, samuti osaleb ka vedelikutasakaalu kujundamisel. Tavaolukorras saab organism vajamineva kaaliumi toidust, näiteks kartulist, köögiviljadest, puuviljadest, kaunviljadest.

NB! Kaalium ei ole selline toidulisand, mida peaks omal käel igaks juhuks juurde võtma. Kõigepealt on vaja teha vereanalüüs, et määrata kaltsiumitase organismis, ning alles siis määreb arst soovitatava doosi ja kuuri pikkuse. Liigne kaalium võib põhjustada ohtlikke südamerütmihäireid.