Silma tõmblemine võib olla märk väsimusest
Enamasti on silmalau tõmblemine siiski kahjutu ja möödub iseenesest. | foto: ShutterstockKuigi igapäevaelus öeldakse sageli, et „silm tõmbleb“, on enamasti tegemist hoopis silmalau väikeste lihaste tahtmatu kokkutõmbumisega. See on väga levinud nähtus, mis võib olla tüütu ja häiriv, kuid enamasti ei viita tõsisele terviseprobleemile ning möödub iseenesest.
Kõige sagedamini on tegemist silmalau müoküümiaga, ehk väikeste lihaskiudude tahtmatu kokkutõmbumisega. Tavaliselt mõjutab see ainult ühte silma, enamasti alumist silmalaugu, ning ei põhjusta valu ega mõjuta nägemist. Tõmblused võivad kesta mõnest sekundist mitme minutini ning korduda päeva jooksul. Mõnel inimesel võivad need püsida ka mitu päeva või isegi nädalaid.
Silmalau tõmblemise kõige levinumad vallandajad on stress, vähene uni ja väsimus. Samuti võivad sellele kaasa aidata liigne kofeiini- või nikotiinitarbimine, alkoholi tarvitamine, silmade ülekoormus ning silmade kuivus. Silma võivad ärritada ka ere valgus, tuul või õhusaaste, mis võivad samuti tõmblusi esile kutsuda.
Tänapäeval on üheks sagedaseks põhjuseks ka pikk ekraaniaeg. Arvuti, telefoni või tahvelarvuti kasutamisel pilgutatakse silmi tavapärasest harvemini, mistõttu võivad silmad kuivada ja väsida. See omakorda võib suurendada silmalau tõmblemise tõenäosust. Seetõttu soovitavad silmaarstid teha ekraaniga töötades regulaarseid puhkepause ning anda silmadele võimalus puhata.
Rohkem und ja vähem stressi
Enamasti ei ole silmalau tõmblemise korral vaja ravimeid. Sageli piisab sellest, kui püüda rohkem magada, vähendada stressi ning piirata mõneks ajaks kofeiini ja nikotiini tarbimist. Kui silmad on kuivad, võivad abi anda apteegis müüdavad niisutavad silmatilgad. Ka ekraaniaja vähendamine või sagedasemad puhkepausid aitavad paljudel juhtudel sümptomeid leevendada.
Levinud on arvamus, et silmalau tõmblemine tähendab alati magneesiumipuudust. Kuigi magneesium on oluline närvide ja lihaste normaalseks talitluseks, ei ole tõendatud, et tavapärane silmalau müoküümia oleks enamasti põhjustatud magneesiumipuudusest või et magneesiumilisand aitaks kõigil sümptomitest vabaneda. Seetõttu ei soovitata magneesiumipreparaate võtta üksnes silmalau tõmblemise tõttu, kui puudub arsti kinnitatud magneesiumivaegus.
Harvem võib silmalau tõmblemine olla seotud mõne muu terviseprobleemiga. Näiteks võivad seda põhjustada teatud ravimid, silmalaugude põletik, kuivasilmsus või harva ka neuroloogilised haigused. Kui tõmblused muutuvad väga tugevaks, haaravad mõlemat silma või levivad teistesse näolihastesse, võib tegemist olla näiteks healoomulise essentsiaalse blefarospasmi või hemifatsiaalse spasmiga. Need seisundid vajavad juba arsti hinnangut.
Arsti poole tasub pöörduda ka siis, kui silmalau tõmblemine kestab üle paari nädala ega näita taandumise märke, silm sulgub tõmbluste tõttu täielikult, kaasneb nägemishäire, silma punetus või turse või kui tõmblused levivad teistesse näopiirkondadesse. Sellistel juhtudel võib olla vajalik täiendav uuring, et välistada mõni muu haigus.
