Konteinerites, mida laevadel üle merede, on tarbijatele kõikvõimalikku kaupa. Konteinerlaevade jaoks mõeldud merekonteinerid on valmistatud ilmastikule vastupidavast corten-terasest; need konteinerid peavad taluma karmi kohtlemist ja raskeid ilmastikutingimusi: soolast merevett, pakast, jääd, kõrvetavat päikest ja tormituuli. Merekonteinerite kasutusaeg ongi piiratud – viiest kuni viieteistkümne aastani. Siis võib need taaskasutusse võtta kuskil mujal. Iga konteineri suhtes eraldi otsustatuna võib paljude merel olnud konteinerite seisukord olla selline, et maismaal on neil ees veel pikk kasutusiga.
Hooldusvaba, ent vajab lisaõhutust
Näiteks Soomes on saadaval merekonteinereid, mis vaid ühe korra täislastis olnuna Soome jõudnud; tavaliselt Aasia maadest. Ühe reisi järel on need täitsa uue väljanägemisega, arvestamata üksikuid transportimisel tekkinud võimalikke kriime ja mõlke. Inimesel, kes mõtleb endale hankida merekonteinerit ja arutleb selle hinna ja tulevase kasutuse üle, tasub arvestada, et uus konteiner on eelduslikult kindlati puhtam pikemat aega karmides oludes kasutusel olnud konteinerist, haisuvaba ja tulevikku arvestades ka peaaegu hooldusvaba rahapaigutus. Uus konteiner on vast sobivaim suveköögiks, puukuuriks kõlbab ka vanem konteiner. Suurtele merekonteineritele lisaks on saadaval ka väiksemaid, uusi ja kasutatud laokonteinereid.
Ilmastikukindel tugev teras on heaks eelduseks, et saada põhjamaa olusid taluv ja vähest hooldust vajav ehitis. Üksiku konteineri juures tehtavad ehitustööd piirduvad peaasjalikult sisetöödega, sest merekonteineri teraskontstruktsioon on tavaliselt ennast ise kandev. Nurgaosad on ISO-standardi kohased varuosad ja seega on vajaduse korral neid ka saada.
Konteineri tihe konstruktsioon pole nt suvilas möllavate hiirte tõrjumisel mingiks probleem. Aga tiheduse ebameeldiv omadus on konteineri sisse tekkiv kondensniiskus, millest tuleb ka mingil moel jagu saada. Merekonteinerites on küll olemas paar õhustusauku, aga neist ei piisa – õhustus tuleb toimivaks saada lisavahenditega.
Merekonteinerite kasutusalad
Inimesed on enda tarbeks harjunud hankima konteinereid ajutiseks kasutamiseks. Eramuehituse töömaal on konteiner koht, mis sobib nii puhkehetkeks kui selleks, et panna tööriistad luku ja riivi taha tallele. Külma hoidvaid konteinereid on aga harjutud tellima õue, kus on suuremad peod tulekul.
Firmad ja näiteks omavalitsused on usinad konteinerite kasutajad. Lihtne teisaldamine on konteinerite trumpäss. Näiteks infopunktina konteiner on alati kasutusvalmis, koht vaid muutub. Konteineritesse ja konteineritest saab teha mida tahes – on tehtud lõhkaineladusid, info- ja piletimüügiputkasid, arhiive, keemiliste ainete hoiukohti, elektrisüsteemide ja alajaama-konteinereid, soojustatud ja valgustusega ladusid...
Eraisikuile on tehtud tööriistakonteineid ja ehitussoojakuid, küttepuudehoidlaid ja on konteinereid soojustatud ka bändidele harjutusruumideks. Eraisikud ongi hakanud märkama merekonteinerite kasutuse mitmekülgsust. Neisse on tehtud ja plaanitakse külaliste jaoks majutusruume, õuekööke, terrasside juurde kuuluvaid katusealuseid, hoiuruume paatidele ja muudele sõidukitele, puukuure, töökodasid, kanalaid ja mida kõike muudki.
Eri suurusi mitmeks puhuks
Kui mõte lõpuks küps, et soovitakse merekonteinerit, ning kui kõiksugu load ja paberid ametiisikutelt saadud, on aeg süveneda, milliseid konteinereid ja missuguse suurusega on saadaval. Kodu- ja suvilaõuedesse on pakkuda igasuguseid variante. Laokonteinerite puhul on erialakeeles kasutusel mõõtühikuna jalad. Konteinerite suurused algavad 6, 8 ja 10 jalast ehk siis meetrites 2, 2,5 ja 3 meetrit. Müügil olevad väikesed konteinerid on enamasti uued, sest kaubaliikluses laokonteinereid ei kasutata. Soomes on väikekonteinerite hinnad alates 1350 eurost + km.
Merekonteinereid on saadaval 20, 40 ja 45 jala pikkustena ehk meetrites siis umbes 6, 12 ja 13,7 meetrit. Merekonteinerid on kõigisse suundadesse avanevad – otsad, küljed ja katus. Kasutatud lao- ja kaubaliikluse merekonteinetrite hinnad on alates 1000 eurost + km ja uute puhul alates 2000 eurot + km. Omaette töö on konteineri kohaletoimetamine ja õuele tõstmine, aga tavaliselt korraldab müüja ise need tööd.
Ehitada ise või lasta teha?
Sel, kes konteineri ostab, on nähtavasti juba peas valmis mõeldud, mis kasutuse konteiner saab ja kuidas see peaks varustatud olema. Lihtsaim on võtta ühendust konteineritemüügi firmaga ja küsida nõu, sest neil on aegade jooksul kogunenud piisavalt kogemusi konteinerite ehitusprojektidest. Näiteks võib klient soovida puhkeruum-suvekööki, kus konteineri üks sein on asendatud klaasseina ja liugustega.
Sadamas saab enne konteineri vedu ühe külgseina eemaldada ja selle transportimise ajaks ära toestada. Toestamisvajadus sõltub konteineri suurusest; näiteks 12-meetrine konteiner vajab toestamist, kui kogu külg eemaldada. Konteinerimüüjad teevad kliendi soovil valmis ka klaasist luigustega seina või siinidel avaneva presentkatte. Sellisel juhul on konteineris elektrivool, soojustus, läbiviigud, lisauksed, aknad, küte ja valgustus kõik valmis tehtud. Põrandakatteks kasutatakse tavaliselt 28 mm paksust kasevineeri, bambust või mõnd muud kõva troopilist puud.
Meistrimees ostab endale nö toorkonteineri ja teeb kõik ümberehitustööd ise. Firma annab meelsasti nõu iseehitajaile, kuidas konteinerit ümber ehitada. Helistades või ka e-posti teel saab lisateavet ja nõu konteinerisse sobivate materjalide ja muudatuste tegemise võimaluste suhtes. Paljud on olnud üllatunud, kuivõrd ruumikad ja õhurikkad konteinerid on – näiteks kuuemeetrises konteineris on mahtu 33 m³ ja põrandapinda 13,7 m².
Ise oma konteineriga tegelemas
Enne, kui konteiner õuele paigaldatakse, tuleb veidi ettevalmistustöid. Tähtsaim on, et konteiner oleks tasasel aluspinnal nii, et alanurkade plaadid oleksid loodis – nii toimivad uksed kantimata. Kui on asfalteerimata pinnas, soovitatakse konteineri alla filterkangast ja kruusa-liivapatja. Kuuemeetrine konteiner kaalub umbes 2 tonni ja 12-meetrine umbes 4 tonni. Raskus on küll suur, aga see jaotub üsna suurele pinnale. Arvestada saabki sellega, et kui maapind on selline, kuhu raskem sõiduauto sisse pole vajunud, ei vaju ka konteiner sellesse pinnasesse.
Konteinerisse tehtud eluruumi või ka ajutise olmeruumi jaoks peab olema korralik õhuvahetus. Konteineriehitajatelt saadud nõuannete kohaselt saab kõige lihtsami õhuvahetuse tagada piisavalt suurte õhustusplafoonidega, paigaldades need nt konteineri otsaseinte ristnurkadesse. Võimalik on teha ka sundventilatsioon, mille jaoks tuleb õhustussüsteemile läbiviigud teha. Tähtis on ka konteineri soojustus. Kui konteiner pole soojustatud, kondenseerub niiskus selle metallist sisepindadele. Konteineri soojustamise põhimõte on nagu tavahoonetegi puhul: soojustus olgu konteineri välise metallseina ja sissepoole ehitatava siseseina vahel.
Soojustuseks võib kasutada villasid, pritsvahtu, eps-, xps- või spu-plaate, sõltuvalt sellest, milleks konteinerit kasutatakse. Võimalik niiskus, mis soojustuse ja konteineri metallseina vahele võib tekkida, pääseb välja allservaprussi puuritud aukude kaudu. Sedasi soojustatakse katus, uksed ja seinad. Põranda soojustus on hinnalt soodsaim ja ruumisäästlikem teha konteineri põranda alapoolelt niiskust mitteimava soojustusmaterjaliga, näiteks vahtplastiga.
Konteineri isikupärastamine
Konteineri võib soovi korral krundil olevate muude hoonetega samatooniliseks värvida nt akrüül-õlivärviga. Kui konteiner roostes ei ole, piisab enne värvimist selle korralikust ülepesemisest. Aga kas inimene, kes konteinerit hangib, saab oma mõttel ka sedasi lennata lasta, et planeerida majakese katusele suvelilledes katuseterrassi, kust järvemaastikku nautida? Kas saab konteneri külge ja selle katusele juurde lisada mida tahes?
Asjatundjate sõnul võib konteineri katusele ehitada tõesti mida tahes, kui vaid juurdeehituse raskus on toetatud konteineri kandvatele konstruktsiooniosadele – nurgapostidele või ülemistele külgtaladele ja otsmistele taladele. Konteineri katusele võib kinnitada nt põiktalad terrassipõranda kandmiseks. Tegelikult on konteineri katuse laineplekk nii tugev, et sel saab kõndida ka mitu inimest korraga. Aga ehitust konteineri katusele ilma eelpool mainitud kandvatele osadele toetamiseta alustada ei või.
Konteinereid saab kokku klapitada; need kinnitatakse omavahel spetsiaalsete twist-lock-kinnitusvahenditega. Merekonteinerid on projekteeritud nii, et need suudavad vastu pidada enda peale asetatud vähemalt kaheksa täislastis (igaüks umbes 30 tonni) konteineri raskuse. Konteinereid võib asetada kokku külgepidi ja otsapidi ja kui küljed või otsad avatakse, saab need omavahel üheks tervikuks kokku keevitada. Põhimõõdus merekonteinereid (6- ja 12-meetrised) on saadaval kummagi otsa paarisukselistena.
Mitmekülgselt kasutatatav
Kes konteineri kasutamisega harjuma hakanud, märkab kohe mõningaid konteineri ilmseid eeliseid, kui seda võrrelda vana puust õueehitisega: konteinermajas on toiduained ja aiasaadused hiirte ja muude näriliste eest täielikult kaitstud. Ja kui meel muutub ning tahaks õuel puid maha võtta või õuepinda uuendada – konteinerit on võimalik kraanaga alati ühest paigast teise liigutada. Kolimise korral saab selle mujale saata kaubaautoga, laevaga või rongiga.
Puitehitisega võrreldes vajab konteiner hooldamist tunduvalt vähem ja on ka põhjamaa karmile ilmastikule hästi vastu pidav. Välispinda saab alati värvimisega uuendada, kui vaid tuju tuleb. Varastele osutub konteiner raskeks pähkliks. Ukselukud saab murdmiskindlamaks teha lukukarbiga – nii, et konteinerisse sissemurdmiseks läheb vaja erilisi tööriistu: relakat, jõupistikut, keevitusaparaati... Kuna sissemurdjatel on tavaliselt kiire, murtakse sinna, kus see on kergem; märkimisväärselt sissemurdmiskindel konteiner jäetakse eelduslikult rahule. Ka tulekindlus on üks konteineri eelis – metall ju niisama kergelt juba põlema ei lähe.
