Kinesioteip pole midagi uut, vaid on kasutusel olnud juba mõnda aega, eelkõige sportlaste seas. Erinevalt mitmesugustest sporditeipidest, mis liigutusi piiravad, aitab kinesioteip liikuvust parandada: vähendab lihaste-liigeste valu ja põletikku ning samal ajal reguleerib lihasepingeid.
Kinesioteip ei sisalda mingeid raviaineid, on nahasõbralik ega tohiks põhjustada ka allergiat. Teip mõjub läbi naha valuretseptoritele, aitab taastada lihaste, kõõluste ja liigeste loomulikud liikumismustrid, samuti elavdab kudede ainevahetust ja kiirendab sellega taastumisprotsesse ehk aitab paraneda. Aga selles mõttes kinesioteip imevahend ei ole, et kui panna see näiteks valutavale seljale, kus on välja kujunenud mingid orgaanilised muutused, kasvõi diskikahjustused, siis neid see muidugi ära ei võta. Küll aga aitab teip vähendada lihaste koormust ja põletikku, samuti parandab pingekohtades vere- ja lümfiringet.
Kogemus näitab, et kinesioteip võtab valusid päris hästi ära, olgu need õla- või kaelapiirkonnas, seljas või jalaliigestes; samuti leevendab pingepeavalu. Teipi võib kasutada peaaegu pealaest jalatallani, ka lastel.
Selle teibi pealepanemine pole hoopiski nii lihtne kui näiteks raviplaastri asetamine valutavale kohale. Kinesioteibi paigaldamiseks on olemas spetsiaalsed skeemid ning selle peaks peale panema kindlasti vastava ettevalmistusega asjatundja. Enne teipimist uurib spetsialist keha seisundit: hindab üldist rühti, testib probleemset piirkonda, selgitab välja, milline on lihasejõud ja neuroloogiline seisund ning liigeste olukord. Kõik see eeltöö peab olema tehtud, enne kui otsustatakse, millise meetodiga teip peale panna, kas ribadena või muud moodi.
Kinesioteip võib peal olla kuni nädal aega, see kannatab ka pesemist, duši all või vannis käimist. Teip võetakse ära siis, kui see oma toime kaotab, aga võib ka ise lahti tulla.
Kinesioteibid on kättesaadavad, neid müüakse näiteks abivahendikeskustes, aga ka internetis, kuid ise on väga raske otsustada, kuhu täpselt ja kuidas panna. Kui seda teha valesti, ei toimi teip seal, kus vaja, näiteks just nendele lihastele, millele oleks tarvis. Seega peaksid kinesioteibi peale panema seda õppinud inimesed, sest see on peen kunst. Eelkõige teevad seda füsioterapeudid – leevendust toob ainult õigesti pealepandud kinesioteip.
