"Hinnavõrdluse koostamiseks kasutasime testostu meetodit (mystery shopping) ning palusime Eesti suurimatel katusetootjatel teha hinnapakkumised 149-ruutmeetrise klassikalise viilkatusega maja terviklikule katuselahendusele. Terviklahenduse pakkumised olid väga erineva detailsusega: mõnel puudus aluskate, mõnel teibid, mõnel tihendid, mõnel materjalide transport ehitusobjektile. Et pakkumised oleksid võrreldavad, kõrvutasime katuselahenduse maksumusi ilma aluskatte, teibi ja transporditeenuseta," räägib BMI Monieri müügijuht Erkki Tepper.
Katusekivi vs katuseplekk hindades
Terviklahenduse võrdluses oli lainelise kiviprofiiliga katusepleki hind vahemikus 1363–1839 € käibemaksuga, betoonist kivikatus aga 1579 €. Sileda katusekatte osas kujunes pleki hinnaks 1883–2403 € käibemaksuga ning kivikatusel 1955 €.
Mida sellest võrdlusest järeldada? Esiteks kahtlemata seda, et müüdil katusekivist kui kõige kallimast katusematerjalist pole alust. Summeerides nii laineliste kui ka siledate katusekatete hinnad, tuli kivikatuse terviklahendus keskmiselt 7% soodsam plekk-katuse täislahendusest. Kui võrrelda üksnes katusekattematerjali, siis olid katusekivid keskmiselt 21% soodsamad kui katusepleki paanid.
Tootjatel on terviklahendustest väga erinev arusaam
Samas on endiselt suur erinevus selles, kuidas katusetootjad on harjunud tervikliku katuselahenduse hinnapakkumusi tegema. On katusetootjaid, kes teevad pakkumise, millesse on lisatud kõik vajalikud lisad ning parima vastupidavusega spetsiaalse pinnakattega katusematerjal, mis tähendab ka kõrgemat hinda, ent tagab katusele parema vastupidavuse ja pikema eluea.
On aga ka selliseid, kes jätavad täislahenduse hinnapakkumisse lisamata elementaarsed komponendid nagu korraliku tugevusega aluskate, teibid, tihendid,kinnitusvahendid või kohustusliku turvavarustuse, panustades sellesse, et klient ei süüvi pakkumise sisusse ja vaatab vaid viimast hinnapakkumise rida.
Lisatarvikute hind moodustab katuse hinnapakkumistest üle 50%
Paraku tähendab selline hinnaga skeemitamine, et kui lüüakse odavaima pakkujaga käed ning katuse ehitus pihta hakkab, tuleb need lisatarvikud hiljem töö käigus ikkagi osta. Uuringu käigus saadud hinnapakkumiste analüüs näitas, et katusekattematerjal moodustab terviklahenduse hinnapakkumisest keskmiselt 62%.
See annab viite, kui palju võib kõige odavama hinnapakkumise eelistamine töö käigus ootamatult kallimaks minna. Lisatarvikute hankimine töö käigus lükkab edasi uue katuse valmimist või võib katuse ehituse sootuks seisma panna, kui selgub, et vajalikke detaile Eestis kohapeal parasjagu pole ning need tuleb välismaalt laost tellida.
Teine alternatiiv on see, et otsitakse kiiruga mingi teise tootja lisatarvikud, mis ei ole hea mõte. Isegi kui nende hind on odav, on siiski soovitatav kasutada ühe tootja katusematerjali ja lisatarvikuid. Ainult nii on kindel, et kogu katusesüsteem toimib, katuse erinevad osad sobivad omavahel kokku ning probleemide tekkides ei püüa erinevate komponentide tootjad vastutust üksteisele veeretada.
Seega tuleks enne otsustamist väga hoolikat kontrollida, kas kõik katuse ehitamiseks vajalikud lisatarvikud ja teenused on pakkumuses must-valgel kirjas ning kui pole, tuleks paluda puuduolevad detailid lisada. Alles siis on hinnapakkumised sisuliselt võrreldavad ja on võimalik välja valida parima hinna ja kvaliteedi suhtega katusetootja.
Paigaldustöö on kallim kui katusematerjal
Kolmandaks võib väita, et katusematerjali hind muutub järjest vähemoluliseks komponendiks ning suurima osa eelarvest moodustab katuse paigaldus, mis on sõltumata materjalist keskeltläbi 25–30 €/m2 ruutmeeter koos käibemaksuga. Testkliendi uuringus kasutatud maja puhul teeb see paigaldustöö kogumaksumuseks 3725–4470 €, mis on 1,9 korda rohkem kui katusematerjali kogumaksumus. Isegi kõige kallim terviklahenduse hinnapakkumine oli üle 1500 € võrra odavam katusemeistrite töö eeldatavast maksumusest.
Uued valikukriteeriumid: välimus, vastupidavus ja eluiga
Kui katusematerjali hind moodustab järjest väiksema osa katuselahenduse kogumaksumusest, enamik olemasolevaid katusekonstruktsioone kannab kõigi materjalide raskust alates bituumensindlist kuni kivini ning paigaldustöö hind on erinevate materjalide puhul sama, muutuvad järjest tähtsamaks muud valikukriteeriumid. Esimene neist on disain – kindlasti on mõtet oma kodule valida selline katus, mida pererahvas oma kodu viiendale fassaadi välisilmeks soovib, sest kogumaksumust mõjutab materjalivalik järjest vähem. Uuringute järgi on eestlaste jaoks katusematerjalidest esimene emotsionaalne eelistus kivikatus.
Teine üha olulisem valikukriteerium on aga katuse eluiga, mis kivikatustel on vähemalt 100, eterniidil 60, kvaliteetselt (al 0.6 mm) plekil kuni 50 ja bituumensindlil 25 aastat. Tänu sellele on korralikult paigaldatud kvaliteetsem katusematerjal nii lühikeses kui ka pikemas perioodis kõige nutikam valik, kuna kehvemast materjalist tehtud katust peab sama aja jooksul mitu korda vahetama. Ideaalis peaks katus vastu pidama kogu hoone eluea.
