Katuseaknad, mis on efektsed nii ruumis kui ka väljas katusel

Ain Alvela
Rookatusesse akna paigaldamine on ehitajale alati põnev väljakutse, aga vaev tasub ennast ära efektse ja ainulaadse tulemuse näol. | Tootja

Lisaks laialt levinud viilkatustele ette nähtud katuseakendele hakkavad üha enam levima ka aknad, mis mõeldud lamekatustele, mida ei piira enam iseloomulik kuppel, mis võivad olla ka avatavad ja millel võib isegi kõndida.

Ühest küljest õhutab lamekatustele mõeldud katuseakende levikut n-ö massidesse muidugi nõudluse kasv, sest on ju katuseaknal täita oluline roll valguse ja ka päikesesoojuse ruumi pääsemise võimaldamisel. Teisalt on lamekatuseakende valiku suurenemise taga tootjate avardunud tehnoloogilised võimalused ning tootearenduse saavutused.
Kui tavapärasesse, profiilplekist või katusekivist kattega viilkatusesse, olgu siis uusehitise puhul või vana katuse renoveerimisel, on katuseakna paigaldamine üsna standardne ehitusprotsessi osa ja tuleb valida aknatüübile ja katusekattematerjalile vastavad akna äärisplekid, siis lamekatus eeldab juba hoopis teise konstruktsiooniga akent. Muidugi on oma erisused ka näiteks roo- või murukatusesse akende sobitamisel, aga ka selle jaoks on aknatootjatel juba olemas spetsiaalsed lahendused, mida kasutades saab katuseaknaid paigaldada igasugusest materjalist katusele.

 

Kasutusel kuni neljakordsed paketid

 

Poola katuseakende tootja Fakro Eesti esindaja OÜ Tektum müügijuht Rasmus Ustav ütleb, et aknatootja seisukohalt vaadatuna läheb asi eriti põnevaks siis, kui katuseaken soovitakse panna näiteks lamedasse murukatusesse, mille peal sageli ka käiakse. 
"Selline töö on alati põnev väljakutse. Aga meil on selliste asjade jaoks üldse küllaltki omanäolised tooted ja lahendused välja pakkuda. Lamekatuseaknad on oma ehituse poolest täiesti erinevad viilkatustele mõeldud akendest,” selgitab Rasmus Ustav.

"Need näevad isegi teistmoodi välja ja ka nende avamise konstruktsioon on teistsugune. Katuseakende murekoht oli pikka aega see, et nad ei talunud eriti neil seisvat vett. Viilkatuse puhul voolab see vesi ise maha, lamekatuseaknad aga kaeti ilmastiku eest kaitsmise eesmärgil üle aknaraami servade ulatuva kupliga. Nüüd saab lamekatuseakna teha kuni neljakordsest klaaspaketist, millega tagatakse soojapidavus, kusjuures kallimate ja n-ö edevamate mudelite puhul on ka ilma kuplita variandid olemas.”
Lamekatustele paigaldatavad n-ö kuppelaknad on kasutusel juba ammust ajast. Alguses ei olnud need üldse avatavad, hiljem lisandus ka akna enda avamise võimalus, aga põhimõtteliselt jäi aken ikkagi üsna silmatorkava, sageli mitte kuigi nägusa, teinekord hoonele lausa tööstusliku mulje andva kupli alla.

Viimane katab akent eelkõige sellepärast, et keegi sellele juhuslikult peale ei astuks, sest akna konstruktsioon ei ole selle peal tallamiseks mõeldud. Põhjus akent ja selle konstruktsiooni katta on ka selles, et vältida sinna peale vee ja lume kogunemist, sest erinevalt viilkatusest vesi selle pealt gravitatsiooni mõjul ära ei valgu.
Nüüd on aga olemas ka kuplita klaaspaketiga lamekatuseaknad, mis tänu paketile on soojad ning teisalt näevad ka väga viisakad välja. Rasmus Ustav kinnitab, et nende puhul tagab juba klaaspakett ise soojakindluse.

 

Uue akna saab paigaldada igasse katusesse

 

Siinkohal väärib täpsustamist, et üldiselt loetakse lamekatuseks katus, mille kaldepind on 0–15 kraadi. "Kuplita versioonid on eriti efektsed muru- või terrassikatuste puhul, sest neid on võimalik kasutada käidava pinnana. Sellise akna välimine klaas, n-ö käidav pind on veidi karestatud või mummulise reljeefse pinnaga, et takistada libisemist,” iseloomustab ta tänapäevaseid lamekatuseaknaid.

Tänu sellistele akendele ei lähe terrassil ruumi kaduma, alumisele korrusele aga pääseb valgus kenasti sisse. Aknaraamide otsa komistamise vältimiseks on võimalik selline katuseaken teha põhimõtteliselt samasse tasapinda katusekattega.

Kui akna kõrguseks arvestada umbes 20 cm, mahub see tavaliselt ilusti katuse paksuse sisse ära, lisaks tuleb käidavale katusele veel ka terrassilaudis, nõnda et akna saab korralikult käimispinnaga ühetasaseks sobitada.

Rasmus Ustav räägib, et teoreetiliselt pole vahet, kas remondi käigus tahetakse katuseaken paigaldada viil- või lamekatusesse, viimase puhul tuleb ainult arvestada kõvema ja raskema materjali väljalõhkumise ja betooni puurimise ja lõikamisega. 

Puhtalt turvalisuse pärast ei tehta käidavaid katuseaknaid avatavaks – kui inimene on harjunud mingit pinda kasutama käimiseks ja see ühel hetkel jalge alt ära kaob, on tagajärjed rängad. Üldiselt aga on kolme tüüpi lamekatuseaknaid – suletud aken, käsitsi avatav ning elektriliselt avatav katuseaken. Käsitsi avanevad aknad jagunevad veel omakorda kahte gruppi – ühed, mis mõeldud tuulutuseks ja on seega sellised lihtsamad mudelid, ning siis veel aken, mis mõeldud katusele pääsuks. Sellist akent saab avada luugina nii, et selle kaudu on võimalik katusele ronida.

Elektriliselt avatavatel akendel on ka tuulutuse variant, nendest mõnevõrra spetsiifilisem on suitsuärastusaken. Kui tavaline fassaadi- või viilkatuseaken on oma konstruktsioonilt keskpöördteljel avanev, siis suitsuärastusaken avaneb otse üles ja sageli on see ühendatud tuletõrjeautomaatikaga.

Elektrilise avamissüsteemiga katuseaknad on Rasmus Ustavi sõnul ikka hoopis teisest hinnaklassist, võrreldes käsitsiavatavatega. Viimaste avamise lihtsustamiseks on akende varustuses saadaval avamisvardad, mis võivad olla enam kui kahe meetri pikkused.

 

Katuseaken osaks ka kodu nutisüsteemist

 

Katuseakende tootja ja müüja Velux pakub kumera- ja lameklaasiga katuseaknaid, kusjuures mõlemast tüübist on saadaval nii avatavad kui ka kinnised aknad.
Kumera klaasiga akendel on pind disainitud niimoodi, et aken laseb sisse tavalise lameklaasiga võrreldes rohkem päevavalgust. Kahekordse klaaspaketi sisemine klaas on lamineeritud, välimine karastatud ja vastupidav kriimustustele. Lisaks tagab kumerus, et akna peale ei kogune vett ega lund. Aken on võimalik varustada elektrilise ajamiga, mis omakorda ühildub automaatse sisekliima reguleerimise süsteemiga.

Lameda klaasiga lamekatuseakent soovitavad Veluxi katusemeistrid kasutada katustel, mille kalle on 2–15 kraadi. Kuna selline aken on üldjuhul mitteavatav, siis on väike kalle vajalik, et vesi aknalt ära voolaks. Standardaknal on soojapidav raam ning kahekordne klaaspakett, mille 4 mm paksune välimine klaas on karastatud.

Lamekatustele on mõeldud ka Veluxi avatavad katuseaknad, mis seni on Eestis kasutust leidnud eelkõige ühiskondlike hoonete juures – haiglad, kontorid, töökojad. Aknal on kumer akrüülkuppel ja selle all kahekordne klaaspakett, lengi sees aga soojustusmaterjal, mis akna sooja hoiab.

Summutab hästi sademete tekitatavat müra.

Ja muidugi saab ka lamekatuseaknaid varustada erinevate voldikkardinate, päikesevarjude ja sirmidega. Saadaval on täispimendavad kardinad, on valgust läbilaskvad päikesevarjud, on akna ja kupli vahele paigaldatav läbipaistev päikesevari, mis filtreerib päikesekiirguse enne, kui see jõuab aknapaketti soojendama hakata. Päikesepatareidel töötavat varju saab juhtida seinale paigaldatavast lülitist. Selline sirm sobib akrüülkupliga või kumera klaasiga lamekatuseaknale.

Akna komplekti kuulub elektriline ajam selle avamiseks ja sulgemiseks, mida saab distantsilt juhtida, saadaval on selliseid aknaid üheksas standardsuuruses. Elektriajamiga aknale saab lisada ka anduri, mis vihma korral selle automaatselt sulgeb. Nii saab selliseid aknaid integreerida nn nutikodu lahendustesse. Säärase sisekliima juhtimissüsteemi stardipaket saab Veluxist 252 euro eest.
Samalaadne, aga hinnalt märksa odavam lamekatuseaken on mitteavatav – muude parameetrite poolest on need analoogsed, ainult avamisfunktsioonid puuduvad.

Kuigi katuseakende paigaldamises pole kogemustega ehitusmehele midagi teab mis keerulist, soovitavad aknafirmad kasutada selleks ikkagi sertifitseeritud paigaldusfirmade teenuseid.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid