Kas taimne või segatoit?

Marika Vingissar
Kogu loomse toidu kõrvalejätmine ei tee menüüd iseenesest tervislikumaks. | Shutterstock

Taimetoitlus on praegu moekas nähtus, kuid ka liha süüa on täiesti tervislik. Võrdleme taimse ja segatoidu häid ja halbu külgi.

Kui mingi uus toidutrend vallutab maailma, siis muutub pilt kergesti mustvalgeks. Viimasel ajal on kadunud värvid lihalt. Propageeritakse aktiivselt lihasöömise vähendamist nii kliima, vähiriski kui ka enesetunde pärast. See on igati mõistlik, sest liha süüaksegi liiga palju. Kuid samal ajal kostab väiteid, et lihasöömine ei ole tervislik ja seda ei tohiks üldse teha. Kuid see ei pea paika.

 

Palju liha
 

Lihasöömise puhul on tähtis kogus. Kui liha kõrvale mahub ka palju aed- ja puuvilju, marju, täisteraviljatooteid, kala ja kvaliteetset toiduõli, siis on toiduvalik tervislik. Kuna lihas on olemas kõik vajalikud aminohapped, siis on see suurepärane valguallikas. Piisava valguhulga saamine on eriti oluline vanematele inimestele, kellel on kehv söögiisu. Kui isu pole ja üksi elav inimene ei viitsi endale korralikku sooja lõunat teha, jäävad saamata paljud kasulikud ained, nagu valgud, raud ja B12-vitamiin.

Kuid nüüd lihasöömise teisest poolest. Uuringud on näidanud, et rohke lihasöömine suurendab soolevähki haigestumise riski. See puudutab tegelikult vaid punast liha ja eelkõige töödeldud lihatooteid. Mida vähem süüa peekonit, vorsti ja sinki, seda kasulikum on see meie tervisele.

Punase liha puhul oleneb kõik kogusest ja kvaliteedist. Kui süüa peamiselt kana- ja kalkuniliha ning punase liha hulk jääb alla poole kilo nädalas, siis on vähiohu seisukohalt kõik kontrolli all.
Liha ei pea sööma, kuid selleks, et saada vajalik valguhulk taimsest toidust, on vaja teha pisut tööd ja näha vaeva ning hoolikalt menüü koostada.

 

Pollo- ja pesco-veganlus
 

Paljud on tänapäeval pollo-veganid, mis tähendab, et nad söövad linnuliha, kuid mitte punast liha. Pesco-veganid söövad kala, kuid üldse mitte mingisugust liha. Mõlemad variandid võimaldavad koostada tervisliku toiduvaliku, kust organism saab kätte kõik vajaliku.

Hästi koostatud taimne toiduvalik koos kalaga on eriti südame- ja veresoonkonnasõbralik. Ka pollo-veganid peaksid paar korda nädalas kasulike rasvahapete saamiseks kala sööma.

Tähtis on ka see, mida süüa linnuliha või kala kõrvale. Kui süüa lisaks palju juustu, koort, soola, suhkrut ja nisutooteid, siis on asi tervislikkusest kaugel. Kuna kalades võib olla raskmetalle, siis need, kes tarvitavad kala toiduks iga päev, peaksid sööma vaheldumisi magevee- ja merekala ning hoiduma väga suurtest kaladest.

 

Lakto-ovoveganlus
 

Lakto-ovoveganitel on lihtne koostada tervislikku ja täisväärtuslikku menüüd, sest muna- ja piimatoodetest saab kätte vajalikud valgud. Ka lakto-ovoveganite menüü on just nii mitmekülgne, kui nad ise tahavad. Vajalik on jälgida, et iga päev oleks menüüs palju erinevaid ja erinevat värvi aed- ja puuvilju. Siis on toit mitmekülgne ning valgu, kaltsiumi ja B12-vitamiini pärast pole vaja väga muretseda.

Toidusedeli koostamisel vajavad kindlasti abi teismelised, kes lähevad kergesti kaasa uute toidutrendidega, kuid nende organism vajab kasvamiseks palju erinevaid toitaineid. Porgandi- või kõrvitsapannkoogid ei kata päevast köögiviljavajadust.
Lakto-ovoveganid peavad meeles pidama, et liha ei saa korvata rohke soolase ja rasvase juustuga.

 

Veganlus
 

Veganlus on tänapäeval kõige moodsam, keskkonnasõbralikum ja huvitavam toitumissuundumus, kuid igal veganil ei pruugi olla just kõige tervislikum toiduvalik. Selle, nagu kõik teisedki dieedid ja menüüd, võib koostada hästi, kehvasti või väga kehvasti.

Veganiks pöörduja peaks kõigepealt tutvuma toitumisteadusega. Kogu loomse toidu kõrvalejätmine ei tee menüüd iseenesest tervislikumaks. Igasse päeva peab ka veganil kuuluma täisteraviljatooteid ja kaunvilju. Samuti peaks sööma pähkleid, seemneid ja sojatooteid.

Veganid saavad oma aminohapped kätte mitmekülgsest menüüst. Näiteks sojatooted, mais ja põlduba sisaldavad palju aminohappeid. Meeles peab pidama, et täiesti taimsel toidul olles peab juurde võtma B12-vitamiini, sest seda pole taimses toidus üldse. Aeg-ajalt tuleb kontrollida, kas D-vitamiini, rauda ja kaltsiumi on piisavalt või peab võtma neid toidulisandina.

 

Tee nutikaid valikuid

 

Leia lihale õiged kaaslased.
Kui oled lihasõber, siis leia liha kõrvale just sellised salatid ja köögiviljad, mis sulle maitsevad, ja söö neid nii palju, et saad kõhu täis. Lihatükk võiks sealjuures olla peopesasuurune.

Eelista linnuliha.
Vali punase liha asemel linnuliha ja söö kaks korda nädalas kala.

Ole mitmekülgne.
Proovi eelarvamuseta igasuguseid lihaasendajaid, mis on valmistatud sojast või kaerast, samuti näiteks köögiviljakotlette. Menüüd rikastavad ka pähklid, seemned ja kaunviljad.

Taimne toit.
Taimne toit on kõik see, mis pole liha. Ka igasugused jahutooted, nagu makaronid, kuskuss või pannkoogid. Meeles tuleb pidada, et tervislik on siiski kõik tegelikult taimne: aed- ja puuviljad ning täisteratooted.

 

Mis on entoveganlus?
 

Toiduvalikute hulka on tekkinud ka uus mõiste – entoveganlus. Entoveganid söövad peale taimse toidu ka putukaid ja mett. Putukad, mida söögiks kasvatatakse, on valgurikkad ning neist saab valmistada jahu ja mitmesuguseid toite.

Sarnased artiklid