„Suurema pakasega saame kahjuteateid väga erinevate külmumiste tõttu – torud on lõhkenud nii seintes, põrandates ja lagedes kuni purunenud wc-pottideni välja. Kui kodu on kindlustatud, siis rahalist kahju pole vaja karta, sest kindlustus hüvitab torude külmumisest tekkinud kahju,“ ütles ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko.
Selleks, et ära hoida suuremaid kahjusid ning vältida ebamugavaid remonditöid, soovitab Makienko külma ilma korral tõsta vähem kasutatavates ruumides kütte miinimumilt pigem keskmise peale.
„Üldjuhul inimesed ei tea, mil viisil on nende kodu torustik soojustatud. Kui väljas on krõbedad külmakraadid, siis miinimum küte ei pruugi välistada torustiku külmumist. Mida jahedam on siseruum, seda suurem on tõenäosus, et külm õhumass läbi välisseina torud ära külmetab. Kui vähegi võimalik, siis sulgege selliste ruumide peakraan, et torustik oleks võimalikult tühi – see ei pruugi küll külmumist välista, kuid tagajärjed on kergemad,“ soovitas ta.
Mida teha, kui torustik on juba külmunud? „Kindlasti tuleks vältida lahtise tule kasutamist torude sulatamisel. Selle asemel palu abi torutööde spetsialistidelt või pöördu kindlustuse Koduabisse, mis reageerib kiirelt,“ ütles Makienko.
Teiseks tüüpiliseks külmaga kaasnevaks probleemiks on ahjude üle kütmine. „Mõistlik on ahju kütta sagedamini, aga väiksema küttekogusega, mitte üks kord ja siis nii, et ahi on „punane“. Sagedamalt küttes on temperatuur ühtlasem ja sisekliima parem. Kontrollida võiks ka suitsu- ja vingugaasiandureid, et kas patareid kenasti täis ja andur tolmust puhas,“ selgitas Makienko.
Ühtlasi tuletab ta majaomanikele meelde, et 2020. aastal täitus viis aastat kohustuslikust küttekollete kontrollist. „Seega kui möödunud aastal jäi korstnapühkija külla kutsumata, siis nüüd oleks viimane aeg seda teha.“
