Sõltuvust saab olla kahel kujul.
Sõltuvus, kus ravitoime saamiseks on vaja ravimiannust suurendada.
Sõltuvus, kus inimene ei suuda enam ilma selle ravimita normaalselt elada ja igapäevaseid tegevusi jätkata.
Näiteks kui inimene kasutab allergilise nohu korral üle seitsme päeva järjest ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavaid ninapihuseid, siis võib sellest tekkida nii-öelda sõltuvus. See tähendab, et pärast ravimi kasutamise lõpetamist läheb nina limaskest taas tursesse ja takistab nina kaudu hingamist. Tekkinud on ravimisõltuv ninakinnisus.
Allergiaravimite puhul ei ole kumbagi sõltuvust täheldatud. Küll aga on klemastiinipõhised ravimid niinimetatud vanema generatsiooni allergiaravimid, mis kõrvaltoimena põhjustavad ka unisust või uimasust, kuid mitte sõltuvust.
Allergiaravimi valimisel on määrav varasem kogemus, kas ja milline toimeaine on avaldanud tõhusamalt toimet või mille puhul ei ole tekkinud kõrvaltoimeid. Kui allergik leiab enda jaoks sobivaima vahendi, siis ei ole põhjust tarvitada üle päeva erinevat preparaati. Loomulikult, kui kasutada ühe toimeainega ravimit kaks-kolm päeva ning sümptomid ei parane, siis saab järgmisel päeval alustada ravi teise toimeaine põhise ravimiga.
Mis puudutab allergiaravimi korrektset kasutamist, siis alati on mõistlik konsulteerida enne apteekriga ning kindlasti tuleb lugeda pakendiinfolehte. Uuema põlvkonna allergiaravimeid (loratadiin, tsetirisiin, desloratadiin) kasutatakse üldiselt üks kord päevas ning manustamine ei sõltu söögiaegadest. Samas mõne toimeaine puhul, näiteks klemastiin või ebastiin, võib võtta ka ühe tableti kaks korda päevas. Eraldi tasub täpsustada lastele mõeldud annustamisskeemi. Kui ravimit kasutatakse üks kord päevas, siis tasub meeles pidada, et järgmine tablett võetaks samal kellaajal.
