Õige tööriietus sõltub paljuski töötegemise asukohast – õues või sees, niiskes või kuivas, tuulises või umbses paigas. Kui tööd tuleb teha pikalt õues, olgu riietus kihiline ja spetsiaalsete tööriiete alla jäägu ruumi ka alusriietele. Samas ei tohi riideid valida liiga suuri ega liigsete lisadetailidega, sest paljud tööõnnetused saavad alguse riiete kinni- või vahelejäämisest. Üldiselt soovitatakse nii õues kui ka tuuletõmbuse käes töötajatele traksidega pükse, sest need hoiavad seljahädad eemal.
Teisalt leidub inimesi, kelle õlgadele teevad traksid liiga – siis tuleks valida kas vestpüksid või tavalise värvliga püksid. Riiete valikul tuleb kuulata professionaale, aga lähtuda ka enda isiklikust mugavusest. Tööpükste puhul on oluline ka materjal, eriti kui töötatakse välitingimustes või masinatega. Näiteks metsas saega töötamiseks võib soetada spetsiaalsest tekstiilist riided, mis peatavad sae töö kohe, kui neisse sisse lõigata.
Pükstest ülespoole saab omakorda valida ilmast lähtuvalt kas fliisi, kile- või talvejope. Võtmesõnadeks on hea hingavus ja riiete kergus, sest higisena ja väsinuna tööd tehes tuleb enamasti aastate pärast erinevate tervisehädadega lõivu maksta.
Käed ja jalad
Kindad ei ole olulised ainult talvel ja õues, neid tuleb kanda enamiku tööde puhul. Statistiliselt juhtub suur osa tööõnnetustest just kätega, mida ohustavad nii mustus, niiskus, vibratsioon, muljumine kui ka erinevad ained, näiteks kemikaalid.
Tööd tehes on oluline vältida lõikehaavu ja söövitusi ning närvi- ja veresoonte kahjustusi, mistõttu tasub õigetesse töökinnastesse investeerida.
Sisuliselt on iga töö ja töökeskkonna jaoks olemas oma kinnas. Kuna kindad on hinnaklassilt riiete ja jalanõudega võrreldes soodsad, ei tasu ehitada metsakinnastega kuuri ega langetada lihvimiskinnastega metsa.
Kindaid tehakse ka PVCst, mis säilitab elastsuse ka külma ilmaga, neopreenist ja nitriilist, mis kaitsevad erinevate määrdeainete ja õlide eest, ning lateksist, mis on hea haarduvusega ja elastne. Seega tuleb kinnast valides vaadata, kas töö iseloom nõuab õhukest ja peenmotoorikat võimaldavat kinnast või hoopis vastupidavat ning niiskuskindlat töökinnast.
Jalanõusid ostes tasub etiketilt uurida, kas ja millisest materjalist varvaste kaitset on kasutatud. Samuti tuleb jälgida välis- ja sisetaldu, millel on erinev jäikus ja hingavus vastavalt töö iseloomule ja asukohale. Näiteks on olemas löögikindlaid, staatilist elektrit maandavaid ja kemikaale hülgavaid taldu. Esmajärjekorras tuleks aga vaadata jalanõude mugavust, hingavust ja õuetööde puhul ka veekindlust, sest märgade saabastega on ebamugav tööd teha.
Võtmesõna on mitu kihti
Tamrex Ohutuse personali- ja kommunikatsioonijuht Diana Karmo soovitab talvel väljas tööle asudes rõivastuda kolmekihiliselt, kus esimene kiht on pesukiht, teine vahekiht ja kolmas väliskiht.
Esimese kihi ülesanne on hoida nahapind kuivana, sest aktiivse tegevuse juures hakkab inimene higistama ja higine keha külmal ajal võib lõppeda haigestumisega.
Teine kiht on soojustuskiht: fliis, villakampsun või mõni õhem pusa, mille ülesanne on aluskihist saabunud kehasooja hoidmine keha ümber.
Kolmaskiht ehk väliskiht kaitseb tuule, külma, vihma ja lume eest. See peaks olema sooja voodriga jope.
“Võiks ju arvata et talvine riietumine on keeruline, tuleb lihtsalt võimalikult palju kihte ja võimalikult soojad riided selga kuhjata ja ongi soe. Probleem tekib aga mugavusega. Töömugavus on maksimaalne juhul, kui seljas on parasjagu õiged kihid ja mugavad riided, millega saate end mugavalt liigutada,” räägib Diana Karmo.
Ka Tamec Trade OÜ tegevjuht Priit Vakkum rõhutab kihilist riietumist. “Kihiline riietumine tagab soojapidavuse ja hingavuse – aluskiht (termopesu) hoiab naha kuiva, vahekiht (näiteks fliis) hoiab keha sooja ja pealiskiht kaitseb ilmastikuelementide (tuul, vihm) eest. Ja kui riided on hingavast materjalist, tagab see normaalse kehatemperatuuri, mis võtab vajaduse näiteks akuga lisasoojustuse järele,” lisab Priit Vakkum.
Külma ei pea kartma
Külm pole enam töötegemisel takistuseks. Soojendusega jope eelis on, et külmaga ei pea enam kandma paksu ja kohmakat tööriietust. Loomulikult võib soojendusega jopet kanda ka talveriietuse all. Külmimate ilmadega pikeneb elektrisoojendusega tööjopet kasutades tegelik tööaeg selle arvel, et ei pea enam nii tihti end soojakus soojendamas käima.
Elektrisoojendusega kapuutsiga jope sobib kasutamiseks õues, ehitustööl, külmades hallides ja külmkambrites. Ka vaba aja veetmisel on see jope asendamatu mugavusese neile, kes peavad lugu soojast ja samas kergest riietusest.
Tasub mõelda selle jope soetamisele – et minna kas või jääle kala püüdma, koeraga jalutama, õuetöödele, staadionile spordivõistlust vaatama või niisama külma ilmaga pikemalt välja istuma. Sõltuvalt kehakujust soovitatakse kandjale sageli numbri võrra suuremat jakki kui tema muud riided.
Mida siis ikkagi eelistada – kas eelistada tavalisi töörõivaid või siis soojendusega töörõivaid?
Diana Karmo sõnul sõltub tööriiete valik ikkagi töötingimustest. Näiteks, kas tööd tehakse siseruumides, välitingimustes või vaheldumisi sees ja väljas. Samuti sellest, milline on aktiivsustase.
“Tööriiete ülesanne on pakkuda kaitsest nii mehaaniliste riskide kui ka ilmastikutingimuste vastu, aga ka tagada funktsionaalsus ehk mida riided lisaks pakuvad: erinevad taskud, kuhu tööriistu paigutada, põlvekaitsmete taskud, ripptaskud jms, mis muudaks töötegemise mugavamaks,” räägib Diana Karmo.
Töid on ju väga erinevaid: soojas meriinokampsunis on mõnus töötada nii kontoris kui ka metsa, kui keegi on selle valinud vahekihiks. Mõni töö eeldab pidevalt paigal seismist, teine kükakil olemist, mõne tööpäev möödub põlvedel, teine on pidevalt pikali maas millegi all. Kõike seda tuleb töömugavuse seisukohast arvestada ja sellele vastavalt rõivad valida.
“Väga oluline on spetsialistiga konsulteerida! Pole sugugi nii, et kõik saapad sobivad igale poole. On rohkelt nüansse, mida tuleb arvestada ja teada,” seletab Diana Karmo.
Soojendusega töörõivad (st akuga) toodavad vähesed firmad, peamiselt tööriista(aku) tootjad, nagu Makita või sellele spetsialiseerinud ettevõtted.
“Meie ei ole oma kauplustesse soojendusega tööriideid müüki võtnud, sest nõudlus on väike ja hinnad pigem kallid. Pean tunnistama, et ei ole ise akuga jopet testinud, kuid olen ses osas üsna skeptiline. Mulle tundub eelkõige, et akuga soojustamine tekitab riski ülekütmisest ja kui peaks sattuma külma kätte, on külmetuda lihtne. Lisaks küsimus, kas aku ka kestab, kui päriselt õues vaja on, peavalu laadimisega jne. Aku on ka üsna raske,” põhjendab Priit Vakkum.
Ta lisab, et Helly Hansen testis paar aastat tagasi tehnoloogiat, mis põhines akul ja eesmärgiks oli leedvalgustusega tagada ohutus. Lõpuks nad loobusid, sest ei leidnud piisavalt töökindlat ja mugavat lahendust.
Lisafunktsioonid maksavad
Priit Vakkumi sõnul maksavad talvejoped Tamec Profiriiete kauplustes alates 79 eurost kuni 340 euroni. Akuga jope maksab ca 250 eurot.
“Töömeestel peab meie kliimas olema kaks komplekti – nii talvehooajaks kui ka kevadsügiseks. Talvekomplekti puhul võiks olla termopesu särk ja püksid, fliis või pusa, talvejope või -parka, turvajalatsid, tööpüksid (mida saab kombineerida termopükstega) või talvepüksid, müts, kindad, sokid. Lisaks siis vajalikud isikukaitsevahendid (kiiver vms). Maksumus alates 200 eurost kuni 600 euroni, sõltuvalt valitud toodetest,” kirjeldab Priit Vakkum.
Üldjuhul on tootmises reegel lihtne – mida rohkem materjali, seda rohkem maksab. Sinna juurde kõikvõimalik lisafunktsionaalsus tipptehnoloogiliste materjalide jms näol.
“Kui võrrelda õunu õuntega ja apelsine apelsinidega, siis võib küll öelda, et ilma voodrita jope on soodsam kui voodriga. Snickers Workweari ilma voodrita vihmajope maksab 162 eurot, Snickers Workweari veekindel talvejope 265 eurot. Küsimus, kas vooder siis tõesti maksab 100 eurot? Vastus on eitav. Voodriga jopel on rohkelt teisi lisasid, mis rõivale hinda lisab. Seesama vooder on tipptehnoloogia Repreve® vooder, mis on valmistatud ümbertöödeldud plastpudelitest. Lisaks voodrile on talvejopel külmapaneeliga telefonitasku, mis ei lase mobiilil külma tõttu kiiresti tühjaks joosta, võimalus vahetada lukukelk, kui see peaks aastate pärast väsima, ning mugavad sisemised mansetid pöidla-aasaga, mis ei lase külma varrukasse,” loetleb Diana Karmo.
Mis puudutab soojendusega rõivaid, siis Diana Karmo lisab: “Kui soojustusega on vaid jope, siis on sellest vähe kasu, kui seejuures külmetavad hoopis jalad või käed. Sooja hoiab kehaline tegevus ja hästi varustatud töögarderoob, kus on midagi igaks ilmaks.”
Diana Karmo pakub välja sellise komplekti: “Aluskihiks soe pesu meriinosärk ja püksid, vahekihiks ehk soojustuskihiks fliis, ilmastikukindlaks väliskihiks veekindel kapuutsiga talvejope, müts, veekindlad kindad, talvesaapad, soojad meriinosokid.” Kokku teeb see umbes 790 eurot.
Terviselt ja mugavuselt kokku ei maksa hoida
Mida annab tootjatel veel täiustada töörõivaste maailmas? Priit Vakkumi sõnul areneb tehnoloogia iga aastaga ja seda ka rõivaste puhul. Materjalid lähevad keskkonnasõbralikumaks, soojustus läheb õhemaks ning seega rõivaste kaal kergemaks. “Neljas suunas veniv stretškangas, veepidavus ja hingavus, soojustus (näiteks PrimaLoft), ventilatsioon, vastupidavus hõõrdele,” nimetab Priit Vakkum valdkonna märksõnu.
Diana Karmo sõnul on töörõiva tootjate lipulaevad juba mõnda aega tegelenud keskkonnasäästlikuma tootmise arendamisega ja materjalide otsimisega. Ilmselt see valdkond edeneb edasi tänu nii klientide nõudlusele kui ka erinevatele kehtestatud direktiividele.
Mida praegu ettevõtted eelistavad soetada oma töötajatele? Töötaja hea tervis on ju oluline. Haigestunud töötaja puudumine töölt näiteks nädala maksab tööandjale väga palju.
“Üha olulisemaks saab töömugavus. Uus mõiste, millest mõnda aega tagasi keegi ei rääkinud. Mugavad riided sai vaid see, kes jaksas rohkem peal käia ja häid tooteid nõuda. Tööandjad mõistavad täna väga hästi, et töötajad viibivad tööl suure osa oma päevast, nädalast, kuust, aastast ja elust! Tagada mugav, kuiv, soe olemine tööl on suur asi, mida töötajale rahulolu tagamiseks pakkuda. Täna ostavad tööandjad töötajatele kogu komplekti selga ja jalga: mitte ainult saapad, vaid ka soojad sokid. Mitte ainult jope, püksid ja kindad, vaid ka sooja pesukomplekti, vaheriide, mütsi, torusalli jne. Mitte lihtsalt kõrvaklapid, vaid mugavad ja hästiistuvad kõrvaklapid,” nendib Diana Karmo.
“Ettevõtted eelistavad funktsionaalsed, mugavaid, vastupidavaid ja ka nägusaid töörõivaid. Vaadatakse muidugi hinda, kuid tihti vaadatakse ka hinna ja kvaliteedi suhet ning üsna paljudel juhtudel langeb valik pigem kvaliteetsemate rõivaste kasuks,” kinnitab Priit Vakkum.
Tööriided peavad olema korrektselt hooldatud
Tööriiete hooldus peab olema kvaliteetselt teostatud. Kuigi välimuse järgi võib tunduda, et kodus pesumasinast läbi käinud kittel või kombinesoon on taas plekitu, ei pruugi see siiski hügieeninõuetele vastata.
Tööriietuse pesemisel on oluline jälgida pesemistemperatuure ja kasutatavaid kemikaale, mis tagavad, et riietelt on eemaldatud kõik haigustekitajad. Kuigi paljud plekid tulevad ka leige veega pestes maha, siis madalatel temperatuuridel pestes võivad haigustekitajad kanduda üle teistele masinas olevatele esemetele või koguni pesumasinasse jääda.
Tööstusliku pesu puhul kasutatakse vastavalt tööriide iseloomule kindlaid pesuprogramme ja sobivaid kemikaale, mis tagavad hügieenilise puhtuse. Igas valdkonnas on omad nõuded, mille täitmisel on mõistlik kasutada spetsialistide abi. Näiteks meditsiinisektoris peab tööriietele alati tegema desinfitseeriva pesu, et hävitada viirused ja bakterid.
Ülimalt tuleohtlikud värvi- ja lakieemaldiplekkidega riided ei peaks kuuluma klassikalise pesukorvi sisu hulka. Plekkidest eralduvad mürgised ning tuleohtlikud aurud kahjustavad kodumasinat.
Lahustiplekid peaksid kindlasti enne pesemist erihooldust saama – kui viite plekilised riided professionaali juurde, siis andke ka neile märku, mis plekkidega on tegu, et riiete puhastamise protsess oleks ohutu nii tekstiilile kui ka nende eest hoolitsejatele.
Erilist kohtlemist väärivad ehitusplatsil kasutatavad töötunked, mille igapäevased plekid ulatuvad lahustitest ja värvidest kuni tsemendini. Professionaalsed ettevõtted, mis on spetsialiseerunud muu hulgas ehitustööriiete hooldusele, hoiavad neid spetsiaalsetes kastides, sest umbses keskkonnas hoitud õli- ja värvieemaldusplekkidega riided võivad süttida. Kodusesse pesumasinasse eksperdid ehitusobjektil kantud riideid panna ei soovita, sest hangunud tsemendijäätmed ummistavad kalli kodumasina.
