Sobiv seeme
Muru pannakse kasvama aastateks, seega ei tasu valida kõige odavamat suvalist seemnesegu ega ka muruseemet, mis pole mõeldud meie kliimasse. Muru peab taluma Eestile omaseid suuri temperatuurikõikumisi ja sobituma konkreetse kasvukohaga – mõned murud sobivad paremini varjulisse kohta, teised päikeselisse. Kui soov on võimalikult harva niita, tasub osta aeglase kasvuga muru seeme.
Niitmise sagedus
Enamasti alustatakse muru niitmist kevadeti liiga vara. Muru vajab kevadel rahulikku kasvuaega, esimese muru võiks lasta isegi inetult kõrgeks kasvada, et taimed saaksid suveks jõudu koguda. Muru regulaarset niitmist alustatakse mai teises pooles. Alguses võiks muru niita harvem, näiteks korra kahe nädala jooksul, juunikuu jooksul võiks jõuda korrani nädalas. Põuaperioodil võib niitmiste vahet jälle pisut pikendada, et anda murule jõudu kõrvetava päikesega toimetulemiseks.
Niidumasina valik
Muru niitmiseks sobib nii mururobot, -niiduk kui -traktor, see valitakse ennekõike enda mugavuse ning aia suuruse ja profiili järgi, muru jaoks pole vahet. Murutraktor sobib pigem maakodu suurde aeda, kus on vähemalt 2000 ruutmeetrit niidetavat muru. Tiheasustusala väikesele krundile võiks osta kas roboti või akuniiduki, mis ei tekita liigset müra. Kui aias on palju peenraid, puid ja põõsaid, tasub niidumasina valikul pöörata tähelepanu selle manööverdamise omadustele.
Niidumasina hooldus
Muru rohelise värvi intensiivsus sõltub otseselt sellest kui sageli ja kui teravate lõikevahenditega muru niidetakse. Seega tuleb masinat regulaarselt hooldada, tagada, et lõiketarvikud on teravad ning muru niidetakse piisava sagedusega. Iga kasutamise järel tuleb tööriist heinast puhastada ja kontrollida, et kütust ja õli on piisavalt. Igal kevadel tuleb vaadata üle ka terad ja filtrid. Elektri- ja akuseadmed vajavad vähem hoolt, aga päris hooldusvaba pole ükski niidumasin.
Muru kogumine ja hekseldamine
Osadel muruniitjatel on koguja, mis kogub niidetud muru kokku ning teistel multser, mis tükeldab muru ära. Mõlemad valikud on head, võimalusel ei tasu valida seadet, mis loobib muru lihtsalt laiali.
Kastmine
Kui sademeid on piisavalt, ei vaja muru reeglina kastmist, küll võiks seda teha põuaga. Kasta tuleb harva, kuid korralikult, sest sage ja ebapiisav kastmine meelitab muru juured pindmisesse kihti ja see pole murule kasulik. Muru võiks kasta õhtuti või öösiti, mil päike ja palavus vett ei aurusta.
Umbrohu ja sambla tõrje
Muru suurimad vaenlased on võilill ja sammal. Võilillega võitluseks soovitatakse mehaanilisi meetodeid, mis on küll aeganõudvad, aga oluliselt aia- ja keskkonnasäästlikumad kui mürgitamine. Võilillerauaga saab taime juurtega kätte, töö on ajamahukas, aga tasub end ära. Sammalduva muru puhul tuleks neutraliseerida mulla happelisust, seda on kõige lihtsam teha lubjaga.
Väetis
Nii nagu teised taimed, vajab ka muru väetist, et kasvada elujõuliseks ja rõõmustada pererahvast ereda rohelise värviga. Eelistada võiks pika toimega väetiseid ja muru toitmisega üle pingutada ei tasu. Perfektselt sileda pinna saavutamiseks võib kevadeti muru ka rullida, et tekkinud muhke ja lohke tasandada.
Vigade parandus
Kui muru pole piisavalt tugev ja elujõuline, võib sellele teha täiendkülvi. Kui muruvaibas on üksikud kahjustunud laigud, tasub kasutada muru renoveerimissegu, mis aitab ühtlast muruvaipa taastada.
Ideaalne muruvaip nõuab pühendumist
Muru kasvab igas aias, aga sellele panustatakse vähem aega ja energiat kui lilledele või köögiviljadele. Kui murul lastakse omasoodu kasvada, võib see olla heal juhul keskpärane, aga halvemal puhul ebaühtlane, kolletunud või umbrohtu täis. Koduaia uhkuseks oleva ühtlase muruvaiba saavutamiseks jagab nippe K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.
