Eeva peab end üldjoontes tervislikuks inimeseks. Ta hoiab oma elus kuldsele keskteele ega kaldu ei liikumise ega ka teiste terviseteemadega äärmustesse. "Ma vaatan, mida söön ja et see oleks värske. Liigun piisavalt, aga ei lähe sellega hulluks. Luban endale söögi osas nii üht kui ka teist ja ka laisklemise päevi. Saan enda kehaehituse ja ainevahetuse eest vaid tänulik olla, ehkki kui trennidest pikema pausi teen, on seda ka vormis märgata."
Viimastel aastatel mitmete sportlike vägitükkidega silma paistnud Eeva ütleb, et praegusel koroonaviirusest tingitud ebastabiilsel ajal ta kahjuks sedasorti väljakutseid ette planeerida ei saa. Ta suudab end motiveerida, kui on eesmärk, mille poole püüelda. "Sportlikud hullused on minu jaoks olnud väga head eesmärgid, mille nimel hakata trenni tegema. Sport on mu elus kogu aeg taustal, aga nendeks väljakutseteks võtan ma ennast ikka päriselt kokku. Kui ei ole piisavalt ettevalmistust, ei saa ennast ületama minna."
Praegu laob Eeva põhja, et kui tervis ja olukord maailmas lubab, teha järgmisel aastal kaasa poolpikk triatlon ning realiseerida ka sõpradelt kingiks saadud New Yorgi maratoni pääse. Tema nädalaplaani mahub kord nädalas üldkehalist ettevalmistust ning olenevalt enesetundest ning ajalistest võimalustest käib ta ka jooksmas. Toitumises ta seejuures kindlat plaani ei järgi, aga tarbib spordijooke ja näiteks võistlusteks valmistudes intensiivsemate treeningute ajal ka energiabatoone.
Kui millelegi pühenduda, siis 110%
Sport on Eeva ellu kuulunud varasest noorusest peale. Algkoolis käis ta korvpallitrennis ja hiljem tegeles kergejõustikuga. Sprint ja kaugushüpe olid kaks peamist ala, mis tal hästi välja tulid. "Kergejõustik kasvas mulle hästi südame külge. Mulle meeldisid trennid, võistlused ja iseenda maksimumini viimine. Teismelisena tulid mul aga uued huvid peale ja kergejõustik jäi tagaplaanile. Eks ma aastaid hiljem ikka mõtlesin, et huvitav, milline olnuks mu elu siis, kui jätkanuksin treeningutega," mõtiskleb ta.
Praegu Eeva end tippsportlasena ette ei kujuta. Harrastajana sportimine ja mitte ilmtingimata tulemuse tagaajamine sobib talle rohkem, ka just vaimses mõttes. Kui Eeva millelegi pühendub, teeb ta seda 110%, aga ta leiab, et ega selline enda tagant piitsutamine ei pruugi spordis hästi lõppeda. Praegu on tema fookuses töö ning sportlikud tegevused täidavad pigem enda mahalaadimise, akude täitmise ja vormis hoidmise rolli.
Plaani võetud sportlikele sihtidele läheneb ta aga siiski sooviga teha eelmisest korrast parem sooritus. Näiteks järgmisel sügisel toimuvaks jooksumaratoniks valmistudes kavatseb ta endale kevadel korralikult piitsa hakata andma. "Eks sügisene periood on sportijatele selline aeg, kus laotakse põhja ja võetakse veidi rahulikumalt. Metoodiline treening algab kevadel."
Treeningud, mis tugevdavad tervist
Jooksutrennid on küll Eeva liikumisharjumuse osa, aga sinasõbraks ta end selle alaga ei pea. Tempot on tal raske paremaks saada, kuna kopsudega on Eeval juba lapsepõlvest saadik probleeme. "Joostes läheb mul pulss väga üles ja hoian end seetõttu tagasi. Tugevate, pigem teadlike treeningutega saan muidugi pulsi ja hingamise paranemisele kaasa aidata. Diagnoosi, et mul on 80% tavapärasest täiskasvanu kopsumahust, sain just enne Klassikeri sarja võistlusi. Spordiarst pani mulle siis südamele, et eelistaksin täisdistantsidele poolikuid. Sel kevadel arsti juures käies tuli aga välja, et minu kopsumaht on tugevalt üle keskmise. Lihtne järeldus on see, et viimased kolm aastat järjepidevat treeningut on mu tervisele väga palju kaasa aidanud."
Eeva kirjeldab, et detailsemalt seisneb tema probleem kitsastes hingamisteedes, mistõttu on tal kehvem hingata. Astma tõttu võtab Eeva ka ravimeid, aga tema treeninguid see ei takista. "Treeningud, mida ma praegu teen, ongi mulle kõige sobivamad. Teadlikult pulssi jälgides laon põhja ja selle järgi tõstan hiljem vastavalt vajadusele tempot. Lõpuks tuleb ka pulss allapoole," räägib Eeva.
Eeva elus olnud ka periood, kus ta eelistas pigem omaette jõusaalis toimetada. Praegu ei kujuta ta aga ette end raskusi tõstmas ning naudib väikese seltskonnaga üldfüüsilist ja oma keharaskusega trenni. Vahel meeldib Eevale ka kodus treenida, aga selleks on tal enamasti keerulisem motivatsiooni leida. "Kevadel koroonakriisi ajal kodus treenimisega oli selline efekt, et tahtsid seda justkui teha, aga ei viitsinud. Samas nägid sotsiaalmeedias, et kõik teevad kodus trenni, ning see tekitas ilmselt paljudes ühiskondlikku survet ja negatiivset tunnet."
Katsumused on parimad õppetunnid
Senistest sportlikest katsumustest peab Eeva kõige raskemaks nii Rootsi kui ka Saksamaa Klassikeri sarja võistlusi, mis on olnud suur võitlus iseendaga. "Kõige hirmutavam oli Saksa ujumisvõistlus, kus sain paanikahoo, kui pidime keset järve avaveeujumisele startima. Avavees ei meeldi mulle üldse ujuda, see on ka triatloni puhul mulle kõige keerulisem. Fantaasia hakkab siis igasugu asju välja mõtlema ja nii läks ka puhta vee ning kõrgete vetikatega järves. Minu võistluskaaslased otsustasid aga, et nad ei lähe aega tegema, ja aitasid mul maha rahuneda, et ma ei katkestaks," meenutab ta.
See olukord oli Eevale küll hirmutav, aga õpetlik, sest kui ükskord niisugune asi läbi kogeda, oskab tal sellega järgmisel korral paremini toime tulla. Paanikahoo puhul peab ta oluliseks leida toimiv taastumismehhanism, mis aitab emotsioonist üle saada ja olukorda mõistusega kontrollida.
Eeva sõnul ongi sportimine peale füüsilise vormi andmise teda vaimselt arendanud. Rasketel hetkedel algab iseendaga sisemine dialoog, mis võib vahel muutuda ka enda valjuhäälseks innustamiseks. Ta leiab, et sellel on suur jõud, sest kui inimene ise endasse ei usu, siis kes veel peaks seda tegema. "See, et ma ei ole veel ühtegi võistlust katkestanud, isegi siis, kui on väga raske ja halb olnud, on mulle oluline ning hea märk. Järelikult on mul piisavalt jaksu ja tahtmist, et ette võetud asjad lõpuni viia. Kardan väga hetke, kui peaksin mõne võistluse katkestama, sest siis on järgmine kord kergem tulema. Loodan, et mul selleks päriselt kunagi vajadust ei teki."
Treeningute puhul tuleb Eeval ikka ette hetki, kus motivatsioonist puudu jääb. Aeg-ajalt on laisklemine tema meelest täiesti okei, aga enda suurima probleemina näeb Eeva vajakajäämisi järjepidevuses. "Minus ei ole piisavalt distsipliini, et endaga karm olla. Pigem käivad nii tööind kui ka trennimotivatsioon mul lainetena. Püüan leppida endaga sellisena, nagu ma olen," tunnistab ta.
Töö ja puhkuse vahele on raske piiri tõmmata
Oma tervisenäitajatel hoiab Eeva regulaarselt silma peal, kuigi spordiarsti juures võiks ta enda sõnul siiski tihedamini käia. Testib ta end sagedamini, näiteks kontrollib magneesiumi ja D-vitamiini taset.
Terviseprobleemide ennetust peab Eeva väga tähtsaks ja ta oli hiljuti ka emakakaelavähi sõeluuringu eestkõneleja. "Ennetustööd tehakse meil päris hästi, ka vaimsete teemade puhul. Kahjuks on aga inimeste osakaal, kes tasuta sõeluuringusse tulevad, siiski väga väike. Ma ei saa sellest aru, sest tundub targem haiguse asemel probleemi ennetamisega tegeleda. Vaimse tervise puhul on aga reaalsus see, et spetsialisti juurde naljalt aega ei saa. Tervishoid on meil justkui tagatud, aga arvestades järjekordi ja inimeste tegelikku vajadust, teenuseid siiski tasuta ei saa. See on ka mind üha rohkem eraraviasutuste poole suunanud, sest ma küll maksan, aga saan õigel ajal ja kvaliteetsele visiidile."
Tervist toetavat keskteed ülepingutamise ja vabalt võtmise vahel ei ole Eeval alati kerge leida. Vabakutselisena töötab ta enamasti kodus ja kaotab end töösse lihtsasti. Vaba graafik võimaldab küll aega hästi planeerida, aga ei ole harv juhus, kui Eeva leiab end töisel perioodil pärast pikka päeva arvutis ka veel keset ööd hommikumantlis ekraani taga toimetamas. Samas tuleb ette aegu, kus tal ei ole tahtmist eriti midagi ette võtta. "Olen inimesena hektiline ja saan aru, et see ei pruugi mulle alati kasuks tulla, aga seni ei ole suutnud ma end ka teises suunas muuta," tunnistab ta.
Läbipõlemiseni ei ole selline elustiil Eevat veel viinud või ei ole ta seda ise tajunud. Aastaid tagasi oli tal mitu tööd korraga ja Eeva harjus sellega nii ära, et ei osanudki teisiti olla. "Kui mingil ajal vabakutselina projektipõhiliselt jätkasin, ei suutnud ma intensiivsete tööperioodide vahele jäänud pausidega toime tulla. See omakorda tekitas stressi. Nüüd olen uue rütmiga vaikselt kohanenud, aga piiripaneku oskust on minus veel vähe. Vähemalt suudan nüüd rohkem nautida seda, kui ei peagi midagi tegema."
Pingeid maandab mõnus tegevus ja rahu iseendaga
Sel aastal tuli Eeva ellu aga uus hobi – golf. Varasemalt ei arvanud ta sellest eriti midagi, aga suvel Niitväljal tehtud tutvustava tuuri ajal oli Eeva võlutud. Nüüd on tal ka roheline kaart (ingl k green card) olemas ja sügishooajal on ta aktiivselt mängimas käinud.
"Kui ma esimest korda juhendajaga täisraja läbi tegin, võttis see aega 4,5 tundi. Vaatasin lõpetades kella ja mõtlesin, et uskumatu, jooksen ju maratoni ka kiiremini!" naerab ta. "Golf on mõnus ja hoiab vormis. Tiksud värskes õhus mõõduka pulsiga ega tee endale kuidagi liiga. Mõte on mängu juures ja saad end korralikult maandada. Eks sellepärast öeldaksegi, et golfimängijad elavad kauem."
Eeva on golfi puhul kiiresti mõistnud, et mäng käib tegelikult ühest kõrvast teiseni. See on iseloomu kasvatamise mõttemäng, sest kui löök läheb aia taha, algab võitlus iseendaga, et rahulikuks jääda.
Pingeid maha laadida on ka Eeval just sel aastal eriti vaja olnud. Koroonakriisi mõju tajub ta tugevalt. Kevadel kadusid ta kalendrist kahe nädala jooksul kõik projektid, mis järgmiseks pooleks aastaks planeeritud olid. Ära jäid nii töö, spordi kui ka puhkusega seotud reisid.
"Sellest valust sain õnneks suhteliselt kiiresti üle, kuna ma ei olnud ju ainus selliste muredega inimene ja pigem mõtlesin, et hea, et mul niigi hästi läinud on. Tööd hakkasid ka ühel hetkel tagasi tulema. Hiljuti aga tunnistasin sõpradele, et kuigi meil Eestis on pigem paremini kui mujal, tunnen, et kogu see olukord on mulle vaimselt siiski mõjunud. Näiteks reisipiirangud panevad koroonaeelset elu väga hindama. Teadmatus, mis edasi saab, mõjutab tugevalt ja sellest tekkivat vaimset pinget hakkame ilmselt ühiskonna erinevates aspektides üha enam tajuma," nendib Eeva.
