Selged piirded takistavad murutaimede levimist lillepeenrasse ning hoiavad ka põõsaid ja püsililli neile ette nähtud kasvukohtades. Korralik piire aitab teekattematerjalil püsida soovitud piirides ega lase teekive paigalt vajuda.
Ääriste abil võid tõsta istutusrühmi maapinnast kõrgemale, nii et nende huvitav kasvuviis, uhke lehestik ja kaunid õied pääsevad paremini mõjule. Ka kasvusubstraat ja pinnakatted püsivad ääriste taga paremini paigal.
Taimi ei maksa aga korralikult rajatud piirdest ka ilmtingimata eemal hoida. Üle tee või trepiservas kasvavad padjandid või põõsad pehmendavad kiviteede rangust ning muudavad aiailme palju hubasemaks.
Mõnikord aga ei peata isegi tugevad äärised taimede visa levimistungi. Seepärast istuta rohkesti juure- ja tüvevõsusid kasvatavad põõsad, näiteks pihlenelas, lõhnav vaarikas ja osa põõsasroose, pigem teepiiretest kaugemale, eraldi rühmadena nõlvakuile või sellistesse kohtadesse, kus nende kasv ei sega ja juured sillutisse ei tungi.
Üht peida, teist näita
Vastavalt aia stiilile võib taimerühmade, muru ja teede eraldamiseks kasutada esinduslikke äärekive või märkamatuid ääriseid. Kive kasutades istuta peenra esiserva püstise kasvuga või madalaid liike, mis ei varja nägusat äärekivi. Jäta ka piisavalt lai vahe istutuste ja muru vahele ning viimistle nähtavale jääv kasvupind kattematerjaliga. Kitsas plastääris peida pigem lopsakate lehtede või kaarduvate okste alla. Liiga muruserva lähedale ei maksa aga taimi istutada, sest muidu võid neid muruniidukiga vigastada.
Lahtise kruusa-, killustiku- või liivakattega teede ääristamine kividega aitab vältida teekattematerjali levimist murule ning kivide või plaatidega sillutatud pindadele. Ääristega saab korrektselt viimistleda ka aiateid, puhkenurki ja sillutist.
Majasokli servas killustikuga kaetud või kividega sillutatud ala näeb kenam ja korrektsem välja, kui see on murust või betoonsillutisest eraldatud näiteks immutatud puitäärisega. Köögiviljaaeda saab nägusalt liigendada pajust punutud piiretega või vanu telliseid kasutades.
Kujunda äärised aia stiili järgi
Märkamatu piirde saab kujundada maasse süvistatava äärelindiga, mille kõrgus on 15−25 cm. Paiguta see muru ja lillepeenra vahele, nii et lindi ülaserv jääb murupinna tasandile.
Tavalise plastäärise täiustatud ja vastupidavam variant on paindlik äärelint, mida on käepärane kinnitada lindis olevaisse aukudesse pistetavate oradega. Teisel uut tüüpi äärisel on ümardatud ülaserv, mis teeb piirde nägusamaks ja vastupidavamaks.
Kitsa ja vähe märgatava piirde saad ka mustaks värvitud metalläärisest, mille paigaldamiseks peab kasutama kummihaamrit. Meetripikkusi tükke saab enne paikapanekut vajalikku vormi painutada.
Äärelinti on eriti mugav soovitud vormi painutada, aga ka kividega saab pehmeid kaari kujundada. Kasuta taimerühmade ääristamiseks näiteks betoonist sillutuskive, mille nurgad on ümardatud. Ka graniitsillutuskividest saab toreda, kaarja joonega äärise.
Tee kiviääris murupinnaga ühekõrguseks või paar sentimeetrit kõrgemaks. Sea filterriie otse kivide ja murupinnase vahele ning pööra selle üks serv kivide alla. Filterriie ei lase heintaimedel kivide vahelt lillepeenrasse tungida.
Pikad maasse süvistatavad äärekivid sobivad kõige paremini aiateede ja muru vahele, aga ka sirge joonega lillepeenarde serva. Seevastu ümarate looduskivide kasutamine tee ja taimede vahel on küsitav: sinna kipub kasvama umbrohi ning nad ei jäta korrektset muljet.
Turbaplokid sobivad hästi teeäärsete taimerühmade ääristamiseks, eriti tõstetud lillepeenarde kujundamiseks. Väga harmooniliselt mõjuvad need hämaras metsaaias ja loodusliku kujundusega aias.
Kergeid turbaplokke on hõlbus käsitseda ja neid saab noa või saega lõigata. Leota lõikejäätmed vees parajaks mördiks ja tihenda sellega turbaplokkide vahesid. Kui hoiad turbapiiret ühtlaselt niiskena, kattub see mõne nädala pärast toreda samblatekiga.
