Kõige tervislikum on mitte kukkuda. Aga mida teha siis, kui see ikkagi juhtub ja saame viga?
Talvel kukutakse tavaliselt rohkem kui muidu, kuid süüdi pole alati ainult libe tee või tänav.
“Kui tahad kilo-paar alla võtta, et seelik selga või püksinööp kinni läheks, saad sellega ise hakkama,” ütleb Eesti Diabeedikeskuse kaalukabineti dieedispetsialist Ulvi Tammer.
“Tihtipeale ei pea inimeste närvikava tööpingele ega stressile vastu ning tekivad vaimsed häired. Stressi, depressiooni, ärevushäireid ja paanikahooge ei saagi mõõta, sest need ei ole üksteisest lihtsasti eristatavad.
Aedvaaki kasvatakse meil peamiselt aiailuks, kuid taime juurtest saab turgutust ka tervisele, näiteks kõhule ja liigestele. Aedvaak aitab hoida ka veresuhkrutaset.
Vererõhku tuleks mõõta nii harva kui võimalik. See kehtib nii tervete inimeste kui ka vererõhuhaigete kohta. Mõõdetakse siis, kui mingil põhjusel tahetakse teada, milline on hetkel vererõhk.
Kodus vererõhku mõõtes saab kontrollida nii oma tervislikku seisundit kui ka ravimite mõju.
Kaasaegsed automaatsed mõõteriistad koduseks tarvitamiseks on piisavalt täpsed.
Kõige ilusam inimene ilmas on teadagi ema, kelle silmad säravad alati, kui laste silmad säravad.
Sellekuise ajakirja kaanel on oma laste Säde-Helise ja Oskariga magistrikraadiga kiirabivelsker Margit Pärn.
Talvisel ajal sagedase kurguvalu põhjus peitub pahatihti ninas. Kui ninahingamine on takistatud, hingame tahes-tahtmata suu kaudu. Külm õhk, õhus olevad viirused, tolm jm, mille nina peaks filtreerima, satuvad neelu.
Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt on tippvormis ning piletid Kati Murutari monotükile “Mina, naine“ on pool aastat ette välja müüdud. Kui keeruline on ühitada karjääri ja pereelu, teab näitlejanna vägagi hästi.