Veenilaienditega on sama lugu nagu muude hädade-haigustega: mida varem neid taltsutama hakata, seda vähem ilmneb hiljem vaevusi. Veel parem, kui õnnestub vaevatekitajad üldse ära hoida.
Kas jalgade külmetamisega soojal ajal peabki leppima? Kas veenilaienditega jalgu võib masseerida? Kas tallatoed muudavad labajalad normaalseks? Kas diabeetikul tekivad jalanärvikahjustused igal juhul?
Jalgade veenilaiendid on miljonitel inimestel maailmas. “Naljaga pooleks öelduna on üks riskigrupp ka kirurgid,” ütleb Taastava Kirurgia kliiniku veresoontekirurg TIIT MEREN. Ehkki siin nalja polegi – pikka seismist nõudev amet on üks haiguse põhjusi.
Kuigi veenilaiendeid on näha siis, kui me suvel sääred paljaks võtame, pole see suvehaigus, vaid tahab ära- ja vaoshoidmist ka külmal ajal.
Kuigi külmaga veresooned ahenevad, ei kao veenilaiendid ka talvel kuskile, sest nende tekke põhjus ei kao.
Seega
“Suhkruhaige peab laskma jalgu kontrollida juba enne seda, kui on tekkinud tuntavad või silmaga nähtavad tüsistused,” paneb südamele Põhja-Eesti Regionaalhaigla diabeedikabineti õde Tiina Mitt.
Veenilaiendid annavad märku sellest, et jalgade verepump ei ole töökorras.
Silmaga nähtavad veenilaiendid peidavad end talveks pikkade pükste või tumedate retuuside varju.
Kuidas veri meis ringi käib? Millest tekivad vereringehäired? Kuidas need mõjutavad tervist? Mida halba teeb liigne kolesterool? Miks veresooned lupjuvad? Kas pitsike söögi juurde paneb vere paremini käima?